Solastalgia
Solastalgia (ladina sōlācium 'lohutus, troost' + vanakreeka - algia 'valu') on keskkonnakriisist ja kliimamuutusest tingitud vaimne stress või eksistentsiaalne kannatus[1]. See on segu leinast ja nostalgiast, mida inimene tunneb, kui talle tuttav ja kodune keskkond märkimisväärselt muutub. Muutus võib olla nii looduslik (nt maavärin, metsapõleng, üleujutus) kui inimtekkeline (nt sõda, lageraie, kaevandamine). Nostalgilisest koduigatsusest eristab solastalgiat see, et ollakse endiselt samas kohas, kuid kodukeskkond on muutunud[2].
Termini pakkus välja austraalia keskkonnafilosoof Glenn Albrecht oma 2005. aastal ilmunud artiklis[3]. Termin juhib tähelepanu sellele, millist mõju võivad kliima- ja keskkonnamuutused avaldada inimese vaimsele heaolule.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ solastalgia. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2024.
- ↑ Grins, L. (2019, December 9). Kodu kahanevas keskkonnas. Värske Rõhk. https://va.ee/kodu-kahanevas-keskkonnas/
- ↑ Albrecht, G. (2005). 'Solastalgia'. A new concept in health and identity. PAN: philosophy activism nature, (3), 41-55.