Seram
Seram | |
---|---|
| |
Saarestik | Maluku saared |
Koordinaadid | 3° 0′ S, 129° 0′ E |
Pindala | 17 100 km² |
Pikkus | 320 km |
Laius | 70 km |
Kõrgeim koht |
Binaiya (2027 m) |
Elanikke |
434 113 (2010) 25,4 in/km² |
Seram (varem Ceram, Seran, Serang) on üks Maluku saartest, Maluku provintsi suurim saar.
Seramist põhja jääb Serami meri ja lõunasse Banda meri. Seramist loodesse jäävad Obi saared, põhja Misool, kirdesse ja itta Uus-Guinea, kagusse Gorongi saared ja selle taga olevad Watubela saared, lõunasse Banda saared, edelasse Penyu saared ja nende taga olevad Lucipara saared ning läände Uliasersi saared, Boano, Kelang ja Manipa ning nende taga olev Buru, mis on eraldatud Manipa väinaga.[1]
Saare pindala on umbes 17 100 km². Sellega on ta pindalalt 52. saar maailmas.
Saar on mägine. Tema kõrgeim tipp on 3027 m kõrgune Binaiya, mis asub üsna täpselt saare keskel[1]. Sellega on ta kõrguselt 20. saar maailmas.
Seram on märkimisväärselt keeruka geoloogilise ehitusega, sest ta asub mitme mikrolaama kokkupuutekohas. Seda paika on kirjeldatud ühenda maailma tektooniliselt kõige keerukamatest piirkondadest. Õigupoolest asub Seram omaette mikrolaamal, mis on viimase 8 miljoni aasta jooksul pöördunud 80° Paapua mikrolaama suhteliselt kiirema liikumise tõttu. Samal ajal on Austraalia laam tõuganud teda põhja poole, mis ühtlasi ongi saare keskosas tekitanud enam kui 3 km kõrgused mäed.
Seram kuulub Indoneesia Maluku provintsi, olles selle pindalalt suurim ja rahvaarvult teine saar. Provintsi suurim linn ja keskus Ambon asub Amboni saarel Serami lähedal.[1]
Serami suurimad asulad on läänerannikul olev Piru, lõunarannikul olevad Masohi ja Tehoru ning põhjarannikul olev Wahai. Kõigis neist on üle 10 tuhande elaniku. Kirderannikul on Bula ja kagutipus Geser.[1]
Saare lõunarannikul kulgeb Pirust läbi Masohi kuni Tehoruni maantee.[1]
Seram on kaetud vihmametsadega. Vihmametsades elab üldse palju endeemseid liike, aga Seram on endeemide poolest iseäranis tähelepanuväärne. Saare 117 linnuliigist on 14 endeemsed. Saare imetajate hulgas leidub nii Aasia närilisi kui Australaasia kukkurloomi. Saare 38 imetajaliigist on 9 endeemsed või peaaegu endeemsed. Viimaste seas on närilisi, bandikutlasi ja käsitiivalisi. Mõnes saare jões elavad harikrokodillid, kes võivad rünnata ja tappa inimesi.
Saare idaosas rajati 1997 1890 km² suurune Manusela rahvuspark.
Serami elanikud elatuvad põhiliselt põllumajandusest ja kalapüügist. Olulised väljaveoartiklid on kopra, vaik, saago ja kalad. Alates 2006 toodetakse Bula lähedal pisut naftat.
15. ja 16. sajandil oli Seram üldiselt Ternate riigi mõjusfääris, kuigi kuulus Burul asuva Ternate vasallriigi haldusalasse. 16. sajandil olid saarel aktiivsed Portugali misjonärid. 17. sajandi algul rajati saarele Hollandi kaubapostid ja sajandi keskpaiku läks saar nimeliselt Hollandi võimu alla. 1780. aastatel toimus Seramil pikka aega kestnud ülestõus Hollandi võimu vastu. 1954–1962 toimus Serami mägedes sissisõda Indoneesia võimu vastu ja seda juhtis Chris Soumokil, kes hukati 1966 ja kes soovis luua Lõuna-Maluku vabariiki.
Traditsiooniliselt on Serami elanikud olnud animistid. Kuuldavasti harrastasid nad peaküttimist veel 1940. aastatel. Usukuulutajate tegevuse ja migratsiooni tõttu on tänapäeval enamik saareelanikke kristlased ja moslemid. Saare põhjaosas on umbes 7000 hinduisti. 1998–2002 kestsid kristlaste ja moslemite omavahelised kokkupõrked, mis hiljem vaibusid, aga linnad on sellegipoolest jagunenud kristlaste ja moslemite linnaosaks.