Mine sisu juurde

Rudolf Nurejev

Allikas: Vikipeedia
Rudolf Nurejev (1968)

Rudolf Nurejev, ka Rudolf Noureev, ka Rudolf Nureyev (tatari keeles Nuriev Rudolf Xämit (Möxämmät) ulı; 17. märts 1938 Irkutski oblast6. jaanuar 1993 Pariis) oli tatari päritolu Prantsusmaa ja Suurbritannia balletitantsija, koreograaf, ballettmeister ja teatrijuht, kes Nõukogude Liidu balletitantsijana olles juunis 1961 Pariisis külalisetendustel, ei pöördunud tagasi Nõukogude Liitu.

Rudolf Nurejev sai 15 aasta vanuses oma kodulinnas Ufas, kus koreograafiakool puudus, Baškiiri ooperi- ja balletiteatris statisti koha. Selles rollis võttis ta osa kuu aega kestnud teatri ringreisist Baškiirias. Tavakoolist tuli ta ära. Kuigi tal puudus korralik haridus ka klassikalise tantsu alal, kutsus teatri ballettmeister Viktor Päri Nurejevi oma balletitruppi. Tal võimaldati osaleda professionaalidele mõeldud tantsutundides. 1954/1955. aasta teatrihooaja lõpul pakkus Päri Nurejevile tantsija kohta trupis, kuid Nurejevil olid sellal juba kõrgelennulised plaanid (pääseda Moskva või Leningradi balletikooli).[1]

Leningradis

[muuda | muuda lähteteksti]

Nurejev pääseski 1955. aastal õppima Vaganova-nimelisse Leningradi Koreograafiakooli, mille lõpetas edukalt 1958. aastal ja sai tööpakkumise kolmelt suurelt balletitrupilt (Moskva Suur Teater, Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko Moskva Muusikateater ning Kirovi-nimeline Leningradi Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater). Ta valis Kirovi teatri ja sai selle teatri ajaloos esimeseks tantsijaks, kes sai õpilasest otse solistiks.[2] Juba kolm aastat hiljem pääses Nurejev trupi koosseisus Pariisi turneele.

Nurejev oli aastatel 1983–1989 Pariisi Rahvusooperi Balleti kunstiline juht.

Külaskäigud Nõukogude Liitu

[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 1987 sai Nurejev 48-tunnise sissesõiduviisa Nõukogude Liitu, et Ufas sureva emaga hüvasti jätta.[3]

1989. aastal võttis Nurejev vastu Kirovi teatri küllakutse sama aasta novembriks. Kutse pärines teatri kunstiliselt juhilt Oleg Vinogradovilt, kes pärast Mihhail Barõšnikovi ja Natalija Makarova külaskäiku kutsus samal viisil Nurejevit. Nurejev tantsis Kirovi laval balletis "Sülfiid" Jamesi rollis.[3]

1991. aasta lõpus hakkas Nurejev salaja dirigeerimist õppima. Selles suunas julgustasid teda Herbert von Karajan ja Leonard Bernstein. Juba mais 1992 dirigeeris Nurejev Metropolitan Opera House'is Ameerika Balletiteatri etendusel.[4]

1992. aasta kevadel külastas Nurejev Tatari ooperiteatri direktori kutsel kahel korral Kaasanit, kus juhatas mais teatri orkestrit balletietenduses "Pähklipureja".[5]

1977. aastal linastunud Ken Russelli filmis "Valentino" mängis Nurejev Rudolph Valentino rollis.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1993. aastast peetakse Nurejevi rahvusvahelisi balletifestivale nii Kaasanis Tatari ooperi- ja balletiteatris kui ka Ufas Baškiiri ooperi- ja balletiteatris.

Nurejevi auks on nimetatud Pariisi Ooperi üks harjutussaalidest, Baškiiri koreograafiakolledž ja 2021. aastal Baškiiri ooperi- ja balletiteatri balletitrupp.

Memoriaaltahvilid on paigaldatud Pariisis, Londonis ja Ufas. 2018. aastal avati Kaasanis teatri kõrval väljakul Nurejevi mälestusmärk (skulptor Zurab Tsereteli).

Kajastus filmis

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Prantsuse-Suurbritannia mängufilm "Valge vares" ("The White Crow"; režissöör Ralph Fiennes, Rudolf Nurejevi osas Oleg Ivenko; 2018).
  1. Bertrand Meyer-Stabley. "Rudolf Nurejev. Hüpe vabadusse". Tõlkinud Tiina Vahtras. Kunst, 2005. Lk 27–28.
  2. Bertrand Meyer-Stabley. "Rudolf Nurejev. Hüpe vabadusse". Tõlkinud Tiina Vahtras. Kunst, 2005. Lk 43.
  3. 3,0 3,1 Bertrand Meyer-Stabley. "Rudolf Nurejev. Hüpe vabadusse". Tõlkinud Tiina Vahtras. Kunst, 2005. Lk 184–186.
  4. Bertrand Meyer-Stabley. "Rudolf Nurejev. Hüpe vabadusse". Tõlkinud Tiina Vahtras. Kunst, 2005. Lk 195–196.
  5. Рудольф Нуриев в Казани.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]