Rootsi Ingeri
Ingermanland | |
---|---|
| |
rootsi keeles Svenska Ingermanland | |
eesti keeles Rootsi Ingeri | |
| |
| |
Ingerimaa kuberneri residents: Nyen (1580–1595;1617–1651) Narva (1651–1706) | |
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Vene-Rootsi sõjad Ingeri alade pärast
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklites Novgorodi vabariik, Neeva lahing ja Ingeri ajalugu
Aastatel 1580–1582 vallutas Pontus De la Gardie Moskva ja Rootsi vahelises Kahekümneviieaastases sõjas, Karjalas Käkisalmi ning Ingeris Pähkinälinna, Kaprio, Jaama, Jaanilinna ja Narva. Pontus De la Gardie vallutas Ingerimaal ja Karjala kannasel 1580 Nöteborgi ning 1581. aastal Jaanilinna, Pähkinälinna ja Jama, Käkisalmi, Koporje. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma. Aastatel 1581–1591 kuulus Alutaguse Rootsi Ingeri koosseisu ja 1591–1617 olid endised Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud Narva lääniks ning Alutaguse kihelkond oli Rootsi Ingeri osa.
Rootsi kuningas nimetas piirkonda linnuselääne ja kindlustusi-linnuseid valitsema asehaldureid: Arvid Stålarm 1581–1582 Ivangorodis ja 1583 piiriäärses Nyslotti läänis[1], 1611. aastal Nyenis, Henrik Erikssoni (aadeltatuna 1609. aastast Sabelstjerna[2].
1583. aasta Pljussa vaherahuga Moskva ja Rootsi vahel Liivimaa sõja Kahekümneviieaastases sõjas, lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Pljussa vaherahulepinguga 1583. aastal sõlmiti vaherahuleping (Vaidlusaluste territooriumite valdusküsimusi lahendada ei suudetud ja rahulepingut ei sõlmitud). Vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad sh: Ingerimaal (Jama, Koporje, Ivangorodi linnad, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas (Käkisalmi lääni (rootsi keeles Kexholm, vene keeles Корельский уезд), koos Käkisalmi linnusega (Корела), koos Laadoga järve äärsete maadega.
Moskva tsaaririik säilitas Neeva jõe suudmeala, Orehhovo maakonnaga ja Orešeki linnusega (rootsi Schlüsselburg, soome Pähkinälinna) ning piir kulges Karjala kannasel mööda Sestra jõge. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Ingeris, Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi. Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani.
Rootsi Ingerimaa asehaldurid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rootsi asehaldur Narvas
- 1581–1582 Karl Henriksson Horn af Kanckas, asehaldur Narvas
- 1582–1583 Herman Persson Fleming, Narva asehaldur[3]
- 1583–1584 Karl Henriksson Horn af Kanckas, Narva asehaldur
- 1584–1586 Krister Gabrielsson Oxenstierna, Narva lossi ja Narva lossilääni asehaldur[4] (rootsi k. ståthållare över Narva slott och län)
- 1586–1588 Hans Eriksson, Narva lossi ja Narva lossilääni asehaldur
- 1588–1590 Karl Henriksson Horn af Kanckas, Narva ja Ivangorodi asehaldur
- 1590–1592 Hendrik Abel von Minden, Erik Johansson Pärnust, Narva linnusepealik[5] Arvid Henriksson Tavast[6][7], Jörgen Mansson af Eskilstorp, Jörgen Posse af Gamalstorp, Brun Wetberg, Rotgert Lode[8]
- 1590[9]/1591–1597[10] Arvid Eriksson Stålarm Lindöst ja Grabbackast
- 1592–1599 Heinrich Erichson (1592–1599), Heinrich Kursell (1592, 1593), Odert Hastfer (1592, 1594–1599), Lasse Olsson (1593, 1597, 1598), Nils Olsson af Meldola (1593–1598)[11]
- 1597–1599 Otto Wrangel[12]
- 1599[13]–1601[viide?] Otto Yxkull Vana-Vigalast[14]
- 1599–1601 Peder Pedersson Stolpe[15][16]- aastatel 1598–1599 kestnud Sõja ajal Sigismundiga, Rzeczpospolita kuninga ja Rootsi kuninga Zygmunt III Waza ning tema onu Södermanlandi hertsogi Södermanlandi hertsog Karl vahel ja Rootsi-Poola sõjas (1600–1611)
- 1600 Johann von Derfelden vanem, Södermanlandi hertsog Karli nimetatud asehaldur[17]
- 1601–1607 Samuel Nilsson till Hässle, Narva asehaldur[18], (Slottslöfven på Narva[19])
- 1607–1613 Filip Scheiding, Narva asehaldur ja Ingerimaa asehaldur
- 1613–1615 Evert Karlsson Horn af Kanckas, Ingerimaa asehaldur
- 1615[20] Nils Hansson (Bagghufvud) (surn. 1645), Narva asehaldur ja Ingerimaa asehaldur
- 1615–1617, Anders Eriksson Hästehufvud Narva lossipealik (Narva komandant) Ivangorodi asehaldur ja Jama lääni asehaldur[21]
- Ingerimaa ja Käkisalmi lään läksid Rootsi valdusse 1617 Stolbovo rahulepingu alusel, Ingerimaast moodustati Ingerimaa kubermang ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks.
- 1620 Henrik Olofsson Stubbe, asehaldur Narvas (rootsi k. Ståthållare på Narva[22])
- 1633[23] Arvid Göransson Horn af Kanckas, Narva ja Narva lossilääni asehaldur
- 1634–1637, Ewert von Bremen Narva asehaldur
- Pikemalt artiklites Rootsi asehaldur Narvas ja Narva komandant
Kahekümneviieaastases sõja lõpetas 1595. aastal Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud Täyssinä rahu ja lõpetas 1590. aastal alanud Vene–Rootsi sõja, mis oli edukas Moskva suurvürstiriigile. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Nöteborg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni.
1617. aastal sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo rahu, mis lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613–1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingeri sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni. Ingerimaa lään oli Rootsi Kuningriigi valdus, mis administratiivselt moodustas umbes Ingerimaa.
Ingerimaa sai sellega iseseisvaks Ingerimaa kubermanguks ja senisest Narva asehaldurist sai Ingerimaa kuberner, kes resideeris Narva lossis. 1629. aastal liideti Ingerimaa koos Narva linnaga Liivimaa kindralkubermanguga, mille koosseisu jäid kolm Ingerimaa asehalduskonda (Narva, Nöteborg, Käkisalmi) eesotsas asehalduritega (rootsi k. Ståthållare på Narva, Ståthållare på Nöteborg, Ståthållare på Kexholm).
- Pikemalt artiklites Ingerimaa kubermang, Narva asehaldur, Nöteborgi asehaldur ja Käkisalmi asehaldur
1641. aastal liideti Alutaguse kiriklikult Tallinna piiskopkonnaga[24], Narva linnakoguduste, Ingerimaa alade Narva ja Ingerimaa superintendendiks, Narvas nimetati Heinrich Stahl, 1646. aastast aga lahutati taas Tallinna piiskopkonnast[25]. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse kihelkond Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga.
1642. aastal moodustati iseseisev Ingerimaa kindralkubermang koos Käkisalmi lääniga. Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner paiknes esialgu Nyenis, kuid 1651. aastal toodi pealinn tagasi Narva[26]. Ingerimaa kindralkuberner Rootsi kuninga asemik kohapeal, kelle määras ametisse Rootsi kuningas ja kes valitses kindralkubermangu vastavalt kuningalt saadud instruktsioonile.
Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 1656–1658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arvid Eriksson Stålarm, Svenskt biografiskt lexikon
- ↑ Henrik Eriksson, Befallningsman Tolsborg Adlad av hertig Carl 1609, Ståthållare på Nyen 1611. Död 1619, www.adelsvapen.com
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "FLEMING, HERMAN PERSSON, ståthållare i Narva 7.11 1582 . BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 30
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "OXENSTIERNA af EKA och LINDÖ, CHRISTIERN GABRIELSSON, Narva slott med stad och län 1584. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 60
- ↑ Johan Axel Almquist, Jämte Nils Olsson sutto i slottsloven Arvid Henriksson (Tavast), Henrik Abel von Minden och Erik Johansson (Stålarm), Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 661
- ↑ Adliga ätten Tawast nr 64. Arvid Henriksson Tawast, Född omkr. 1540. Deltog i Ivangorods försvar 1590 och sökte avstyra fästningens kapitulation, www.adelsvapen.com
- ↑ Johan III nimetatud asehaldur
- ↑ Werner von Schulmann. Die zivile Staatsbeamtenschaft in Estland zur swedisdishen Zeit (1561—1710), Dorpat — Posen 1939, seite 76–79
- ↑ Arvid Eriksson Stålarm, Svenskt biografiskt lexikon
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. (STÅLARM), ARVID ERIKSSON, till Lindö, ståthållare på Narva 11.6 1591-1597. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 73
- ↑ Södermanlandi hertsogi Karli nimetatud asehaldur
- ↑ Zygmunt III Waza nimetatud asehaldur
- ↑ Transéhe-Roseneck, Astaf von, Otto Yxkull, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.494-495
- ↑ Zygmunt III Waza nimetatud asehaldur
- ↑ KURJAKUULUTAVAD ENDEMÄRGID 16. SAJANDIL Eesti- ja Liivimaaga seotud ülestähendusi Joen Klinti käsikirjalises endemärkide kogus (u 1586-1608), Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015, lk 64
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. Ståthållaren i Narva Peder S. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 73
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. "DERFELT, JOHAN, f. 1561, ståthållare i Åbo 1600, t. f. ståthållare i Narva. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 25
- ↑ Samuel Nilsson Nordisk familjebok (1916), lk. 611 (rootsi keeles)
- ↑ Samuel Nilsson (1899) Nordisk familjebok, lk. 1933 (rootsi keeles)
- ↑ [1]
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... Anders Hästehufvud, lk. 269–270".
- ↑ Stubbe nr 72. Henrik Olofsson Stubbe, www.adelsvapen.com
- ↑ Arvid Horn, Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... By Anders Anton von Stiernman, Johan Adam Rehbinder (friherre), Carl Fredric Rothlieb, Carl Gustaf, Tryckt uti Kongl. tryckeriet, 1754, lk 210
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 61
- ↑ Kyrkohistorisk Årsskrift, Sjuttonde årgången, 1916, s. 239
- ↑ Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.632
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas, www.eha.ee