Ristõieliste nuuter

Ristõieliste nuuter on ristõieliste perekonda (Brassicaceae) kuuluvate taimede parasiithaigus. Näiteks on haigustundlikud raps (Brassica Napus), valge peakapsas (Brassica oleracea), redis (Raphanus raphanistrum) ja kaalikas (Brassica Rapa). Rapsil väljendub haigus juurte paisumisena, mis võib põhjustada taime enneaegset suremist. Haigust põhjustab limaseen (Plasmodiophora brassicae), mis võib mullas elujõulisena püsida ilma peremeestaimeta 1–8 aastat. Nuuter võib põhjustada väga suuri saagikadusid ning sellest on väga raske vabaneda. Haigus on maailma eri piirkondades suur probleem ja ka Eestis on sellest viimastel aastatel saanud üha tõsisem mure, sest rapsi kasvupind on tugevasti laienenud.

Haiguse areng

Patogeen talvitub mullas spooridena, mis hakkavad kevadel taime juurtest eralduvate sekreetide tõttu arenema. Nad arenevad ja transformeeruvad zoospoorideks. Zoospoorid sisenevad taime kas läbi juurekarvade või haavade ning moodustavad siis amööbilaadse raku. See anormaalne rakk paljuneb ja ühineb teistega, et moodustada plasmoodium. Plasmoodium jaguneb, et formuleerida mitmeid sekundaarseid zoospoore, mis vabanevad mulda pärast peremeesjuure lagunemist. Olles jõudnud juure kollenhüümi, amööbilaadsed rakud paljunevad või ühinevad ja moodustavad sekundaarse plasmoodiumi. Kui plasmoodium areneb, siis taime hormoonid muutuvad, mis põhjustab nakatunud rakkude paisumist. Patogeeni arenguks on optimaalne temperatuur 18...25 °C, mulla pH alla 6,5 ning suur mulla niiskus. Nakatumist soodustab ka väävli ja mikroelementide puudus.

Leviku takistamine

• Põldude lupjamine
• Liigniiskuse vähendamine (drenaaž)
• Ristõieliste umbrohtude tõrjumine
• Viljavahelduse kasutamine (ristõieliste kuultuuride vahe optimaalselt 5 aastat)
• Nuutrikindlad sordid