Ringkond (Pariis)
See artikkel vajab toimetamist. (November 2019) |
Artiklis puuduvad viited. (November 2019) |
Pariisi linn on jaotatud 20 arrondissements municipaux, haldusringkonnaks (arrondissement [aʁɔ̃dismɑ̃]). Neid ei tohi segi ajada departemangude ringkondadega, mis on 100 Prantsuse departemangu alljaotused. Sõna arrondissement Pariisis kasutatuna viitab peaaegu alati allpool loetletud linnaringkonnale. Ringkonna numbrile viitavad enamiku Pariisi sihtnumbrite kaks viimast numbrit (75001 kuni 75020).
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]20 ringkonda paiknevad kaardil päripäeva spiraalikujuliselt, alustades linna keskelt, esimene neist Seine'i paremkaldal (põhjakaldal).
Prantsuse keeles, eriti tänavasiltidel, esitatakse number sageli Rooma numbritega. Näiteks Eiffeli torn kuulub VIIe arrondissement, samas kui Gare de l'Est kuulub Xe arrondissement. Igapäevases kõnes kasutavad inimesed ainult ringkonnale vastavat järgarvu, näiteks "Elle habite dans le sixième" – 'ta elab kuuendas (ringkonnas)'.
Ringkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Ringkond (R = Rive Droite, L = Rive Gauche) |
Nimi | Pindala (km2) | Rahvaarv (märts 1999, rahvaloendus) |
Rahvaarv (juuli 2005, hinnang) |
Rahvastiku tihedus (2005) (in/km2) |
Rahvastiku maksimum | Meer |
---|---|---|---|---|---|---|---|
1. (Ie) R | Louvre | 1,826 km2 | 16 888 | 17 700 | 9693 | enne 1861 | Jean-François Legaret (LR) |
2. (IIe) R | Bourse | 0,992 km2 | 19 585 | 20 700 | 20 867 | enne 1861 | Jacques Boutault (EELV) |
3. (IIIe) R | Temple | 1,171 km2 | 34 248 | 35 100 | 29 974 | enne 1861 | Pierre Aidenbaum (PS) |
4. (IVe) R | Hôtel-de-Ville | 1,601 km2 | 30 675 | 28 600 | 17 864 | enne 1861 | Ariel Weil (PS) |
5. (Ve) L | Panthéon | 2,541 km2 | 58 849 | 60 600 | 23 849 | 1911 | Florence Berthout (LR) |
6. (VIe) L | Luxembourg | 2,154 km2 | 44 919 | 45 200 | 20 984 | 1911 | Jean-Pierre Lecoq (LR) |
7. (VIIe) L | Palais-Bourbon | 4,088 km2 | 56 985 | 55 400 | 13 552 | 1926 | Rachida Dati (LR) |
8. (VIIIe) R | Élysée | 3,881 km2 | 39 314 | 38 700 | 9972 | 1891 | Jeanne d'Hauteserre (LR) |
9. (IXe) R | Opéra | 2,179 km2 | 55 838 | 58 500 | 26 847 | 1901 | Delphine Bürkli (LR) |
10. (Xe) R | Entrepôt | 2,892 km2 | 89 612 | 88 800 | 30 705 | 1881 | Alexandra Cordebard (PS) |
11. (XIe) R | Popincourt | 3,666 km2 | 149 102 | 152 500 | 41 598 | 1911 | François Vauglin (PS) |
12. (XIIe) R | Reuilly | 16,324 km2¹ 6,377 km2² |
136 591 | 138 300 | 8472¹ 21 687² |
1962 | Catherine Baratti-Elbaz (PS) |
13. (XIIIe) L | Gobelins | 7,146 km2 | 171 533 | 181 300 | 25 371 | 20055 | Jérôme Coumet (PS) |
14. (XIVe) L | Observatoire | 5,621 km2 | 132 844 | 134 700 | 23 964 | 1954 | Carine Petit (PS) |
15. (XVe) L | Vaugirard | 8,502 km2 | 225 362 | 232 400 | 27 335 | 1962 | Philippe Goujon (LR) |
16. (XVIe) R | Passy | 16,305 km2³ 7,846 km24 |
161 773 | 149 500 | 9169³ 19 0544 |
1962 | Danièle Giazzi (LR) |
17. (XVIIe) R | Batignolles-Monceau | 5,669 km2 | 160 860 | 160 300 | 28 277 | 1954 | Geoffroy Boulard (LR) |
18. (XVIIIe) R | Butte-Montmartre | 6,005 km2 | 184 586 | 188 700 | 31 424 | 1931 | Éric Lejoindre (PS) |
19. (XIXe) R | Buttes-Chaumont | 6,786 km2 | 172 730 | 187 200 | 27 586 | 20055 | François Dagnaud (PS) |
20. (XXe) R | Ménilmontant | 5,984 km2 | 182 952 | 191 800 | 32 052 | 1936 | Frédérique Calandra (PS) |
Märkused:
1. Koos Vincennes'i metsaga
2. Ilma Vincennes'i metsata
3. Koos Boulogne'i metsaga
4. Ilma Boulogne'i metsata
5. 2005. aasta on kõige uuema ametliku hinnangu aasta; nende ringkondade rahvaarv võib endiselt kasvada
Iga ringkond on halduslikult jaotatud neljaks quartiers. Pariisis on seega 80 quartiers administratifs, igaühes on politseijaoskond.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]11. oktoobril 1795 jaotati Pariis 12 ringkonnaks. Need nummerdati läänest itta, kus numbrid 1–9 asusid Seine'i paremkaldal ja numbrid 10–12 vasakkaldal. Iga ringkond jaotati neljaks quartiers, mis vastasid 48 algsele 1790. aastal loodud ringkonnale.
Keiser Napoleon III ja Seine'i prefekt parun Haussmann koostasid 1850. aastate lõpul plaani liidendada mitu ümberkaudset valda Pariisiga. Parlament võttis vajalikud õigusaktid vastu 1859. aastal ja laiendamine jõustus seaduse väljakuulutamisel 3. novembril 1859 (kuigi linnamakse laiendati uutele linnaosadele alles 1. juulil 1860). Varasemad 12 ringkonda korraldati ümber 20 ringkonnaks. Kui Haussmann oma uute piiride ja nummerdamissüsteemi plaani avaldas, olid Passy elanikud selle vastu, kuna see paigutas nad uude 13. ringkonda ja sel ajal oli väljend "nad abiellusid kolmeteistkümnendas" naljakas viis viidata mitteabielulisele kooselule. Passy meer Possoz töötas välja idee nummerdada ringkonnad spiraalmustrina, alustades esimesest keisripaleede keskel, mis pani Passy 16. ringkonda.
Kui on oluline eristada kahte süsteemi, märgitakse ajaloolises ülestähenduses originaalsed asukohad, lisades neile mõiste ancienne ("endine" või "vana"), näiteks 2ème ancienne või 7ème anc.
Linna ja departemanguna (Prantsusmaa riiklik haldusüksus) omab Pariis alates 1982. aastast ja PLM seadusest (Pariis Lyon Marseille seadus) nii linnanõukogu kui ka 20 ringkonnanõukogu. PLM seadus seab piirid ka Pariisi meeri õigustele, kes peab julgeolekuküsimustes tegelema politseiprefektile antud volitustega. 20 ringkonnanõukogu (conseils d'arrondissement) on oma tegevuses sarnased vallanõukoguga (conseil municipal), kuid neil on väga vähe volitusi. Selle liikmed valitakse kohalikel valimistel samal viisil, kui rohkem kui 3500 elanikuga valdades. Ringkonnanõukogu koosneb 2/3 ulatuses ringkonnanõunikest ja 1/3 ulatuses linnanõunikest, kes valitud ringkonnast, kuid kes istuvad ka Pariisi linnanõukogus. Oma esimesel kogunemisel pärast valimisi valib iga ringkonnanõukogu omale meeri.