Reykjavík

Reykjavík
islandi	Reykjavík
	Reykjavíki lipp Reykjavíki vapp
	Pindala: 274,5 km²
	Elanikke: 136 894 (2024)
	Koordinaadid: 64° 9′ N, 21° 56′ W

Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrímuri kiriku tornist

Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal.

Umbes 140 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu pealinnapiirkonnas (Höfuðborgarsvæði) elab ligi 250 000 inimest.

Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikaist. Linna algne nimi oli Reykjarvík, kuid teine r kadus 1300. aasta paiku.

Ajalugu

Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas Ingólfur Arnarson juba 870. aasta paiku. 18. sajandini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev küla. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale linnaõigused – see oli üks kuuest asulast, mis said Taani kuningalt eksklusiivse kauplemisõiguse. Järgnenud kümnendite jooksul kasvas Reykjavík jõudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusõigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti kõigile ja esile tõusid Islandi enda kaupmehed.

19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. 1845. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani Althingi tegevus, mille islandlased moodustasid esimest korda 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ja Althing piiratud seadusandlikud õigused. Täidesaatev võim jõudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavíkis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas.

1920.–1930. aastail oli Reykjavík Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna põhiline tööstusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske mõju, tööpuudus suurenes järsult ning ametiühingute väljaastumised muutusid kohati vägivaldseks.

Teine maailmasõda

Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris Teise maailmasõja käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, sest okupatsioonivägedel polnud esialgu oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid Reykjavíkki baase ning linnas oli sõdureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke.

Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus ja ehitustegevus elavnes. Britid rajasid Reykjavíki lennujaama, mis on tänini kasutuses siselendudel. Ameeriklased rajasid 50 km kaugusele linnast Keflavíki lennujaama, millest on kujunenud Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam.

1944. aastal kuulutati Island vabariigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavík.

Ilmasõja järel

Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. See oli suuresti põhjustatud agrotehnika arengust, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses, ja paranenud elutingimustega kaasnenud rahvastikubuumist. Linna rahvastik noorenes kiiresti ja külaõhustik asendus tänapäevase linnakeskkonnaga.

Linnast on kujunenud ka tähtis üleilmne koht. 1972. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš Bobby Fischeri ja Boris Spasski vahel. 1986. aastal kohtusid Reykjavíkis Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov, kes saabus Reykjavíkki Georg Otsaga. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsnõuete lõdvenemine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist on pärit ka viimase aja muusikafenomene, nagu Björk ning ansamblid Múm ja Sigur Rós.

Rahvastik

**Reykjavíki elanike arv**
1801 – 600	1860 – 1450	1901 – 6321
1910 – 11 449	1920 – 17 450	1930 – 28 052
1940 – 38 308	1950 – 55 980	1960 – 72 407
1970 – 81 693	1980 – 83 766	1985 – 89 868
1990 – 97 569	1995 – 104 258	2000 – 110 852
2004 – 113 022	2005 – 114 800	2007 – 117 721

Haridus

Linnas asub kolm kõrgkooli: 1911. aastal asutatud Islandi Ülikool, 1998. aastal asutatud Reykjavíki Ülikool ja 1998. aastal asutatud Islandi Kunstiakadeemia.

Kliima

Kuu	Jaan	Veebr	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aasta
Temperatuur max	1 °C	2 °C	2 °C	5 °C	8 °C	11 °C	13 °C	12 °C	10 °C	6 °C	3 °C	2 °C	6 °C
Temperatuur min	–2 °C	–1 °C	–1 °C	0 °C	3 °C	6 °C	8 °C	7 °C	5 °C	2 °C	0 °C	–2 °C	2,1 °C
Sademed	89 mm	64 mm	62 mm	56 mm	42 mm	42 mm	50 mm	56 mm	67 mm	94 mm	78 mm	79 mm	779 mm

Halduslikud linnaosad

	Vesturbær
	Miðborg
	Hlíðar
	Laugardalur
	Háaleiti og Bústaðir
	Breiðholt
	Árbær
	Grafarvogur
	Kjalarnes
	Grafarholt og Úlfarsárdalur

Sõpruslinnad

Vaata ka

Reykjavíki Ülikool

Välislingid

Reykjavíki koduleht