Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse paberit, pappi, kartongi, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid.

Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte.

Ajalugu

Räpina paberivabriku alguseks võib lugeda 1728. aastat, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal.

18. sajandi lõpus ehitati ka kahekorruseline, massiivne krohvitud Räpina mõisa vesiveski.^[1]

Paberivabriku hoone, mida on mitu korda ümber ehitatud, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Tänapäeval on Räpina paberivabriku peakorpuse^[2] hoone riiklikult kaitstud kultuurimälestis.

Esimese maailmasõja alguses omandas Räpina paberivabriku Leo Mirvits (Mirwitz; 1881–1944). Paberivabrikus valmistati Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede rahapaberit. 1923. aastal kaotas Leo Mirvits terve oma varanduse^[3]. 1924. aastal asus Räpina paberivabriku peakontor ja juhatus Tartus Põik tänav ning osakonnad: Tallinnas, Maakri tänav 4 Pärnus, Nikolai tänav 6. ja Valgas, Pihkva tänav 6.