Puia
| Puia | |
|---|---|
 Türkiissiniste õitega alpi puia (Puya alpestris) Huntingtoni botaanikaaias San Marinos Californias | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Kõrreliselaadsed Poales |
| Sugukond |
Bromeelialised Bromeliaceae |
| Alamsugukond |
Puyoideae Givnish |
| Perekond |
Puia Puya |
| Tüüpliik | |
|
Tšiili puia Puya chilensis Molina | |
Puia (Puya) on õistaimede perekond bromeelialiste sugukonnast, alamsugukonna Puyoideae ainus perekond. Perekonnas on 226 liiki. Nimi on tuletatud mapudungunikeelsest sõnast, mis tähendab teravikku.
Puiad pärinevad Lõuna-Ameerika ja lõunapoolse Kesk-Ameerika külmadest kuiva ja kivise pinnasega mäestikupiirkondadest. Paljud liigid on monokarpsed. Puia perekonda kuulub suurim bromeelialine Raimondi puia (P. raimondii), mis kasvab 3 m kõrguseks ja mille õisikuvars on 9–10 m kõrge[1]; ka enamus teisi liike on kõrgekasvulised, 1–4 m kõrguse õisikuga.
Puiade varred on jämedad ja puitunud. Jäigad ogaliste servadega lehed on pikad ja kitsad ning kasvavad tihedates rosetjates kodarikes. Mõningaid liike, näiteks alpi puia (P. alpestris) ja tšiili puia (P. chilensis), kasvatatakse siseruumis dekoratiivtaimedena[1].
Liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Puya alpestris – alpi puia
- Puya berteroniana – sinipuia
- Puya chilensis – tšiili puia
- Puya floccosa – sametpuia
- Puya mirabilis – imepuia
- Puya raimondii – Raimondi puia