Mine sisu juurde

Psühhoteraapia

Allikas: Vikipeedia

Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid.

Psühhoteraapiat rakendav arst või psühholoog on psühhoterapeut.

Eristatakse individuaal-, paari- rühma- ja pereteraapiat.

Maailmas on sadu psühhoteraapiaid ja koolkondi. Teraapiad saab laias laastus liigitada seitsmesse suurde rühma:

Lisaks on teraapiakoolkondi, mis kasutavad erinevaid, kohati vaieldavaid meetodeid inimesega töötamisel ning mida vahel nimetatakse isiksusliku arengu teraapiateks, kuna neil ei ole näidatud mõju psüühikahäirete kulule:

    • psühhodraama – võimaldab traumeerivaid situatsioone uuesti läbi mängida, näha enda käitumist kõrvalt.

Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu taassünniteraapia. Need teraapiad balansseerivad heal juhul esoteerika piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud.

Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutab ka muude koolkondade meetodeid. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks.

  • Martin Shepard. "Psühhoteraapia tee-seda-ise meetodil". (Raamat sisaldab psühhiaatri, meditsiinidoktor M. Shepardi artikleid ja tema loodud praktiliste harjutuste valimikku.) Inglise keelest tõlkinud Margit-Mariann Koppel. Toimetanud Kalle Kurg. 154 lk. Tallinn, Ilo 1997. ISBN 9985-57-161-4

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]