Mine sisu juurde

Prantsusmaa sissetung Egiptusesse ja Süüriasse

Allikas: Vikipeedia
Teiste konfliktide kohta vaata artiklit Osmani-Prantsuse sõda.
"Prantsusmaa sissetung Egiptusesse" viitab siia. Kahekümnenda sajandi konflikti kohta vaata artiklit Suessi kriis.
Prantsusmaa sissetung Egiptusesse ja Süüriasse
Osa teise koalitsiooni sõjast
Toimumisaeg 1. juuli 1798 – 2. september 1801
(3 aastat, 2 kuud ja 1 päev)
Toimumiskoht Egiptus ja Süüria, Osmanite Riik
(tänapäeva Egiptus ja Iisrael)
Tulemus

Briti-Osmani võit

Osalised
Osmanite Riik

Suurbritannia

Alžiir[1]
Prantsusmaa Prantsusmaa
Väejuhid või liidrid
Selim III
Kör Yusuf Ziyaüddin Pasha
Mustafa Pasha
Muhammad Ali
Jazzar Pasha
Abdullah Pasha al-Azm
Murad Bey
Ibrahim Bey
Ralph Abercromby
Gordon Drummond
John Moore
George Ramsay
John Hely-Hutchinson
William Beresford
Sidney Smith
Horatio Nelson
Antoine Le Picard de Phélippeaux  
Raïs Hamidou
Prantsusmaa Napoleon Bonaparte
Prantsusmaa Jean-Baptiste Kléber
Prantsusmaa Thomas-Alexandre Dumas
Prantsusmaa Jacques-François Menou
Prantsusmaa Jean Lannes
Prantsusmaa Louis Desaix
Prantsusmaa Joachim Murat
Prantsusmaa Louis-Nicolas Davout
Prantsusmaa Jean Rapp
Prantsusmaa Anne Jean Marie René Savary
Prantsusmaa Jean-Antoine Verdier
Prantsusmaa Jean Reynier
Prantsusmaa Louis André Bon
Prantsusmaa Jean-Baptiste Bessières
Prantsusmaa Elzéar Auguste Cousin de Dommartin
Prantsusmaa Louis-Marie-Joseph Maximilian Caffarelli du Falga
Prantsusmaa Jean-Baptiste Perrée
Prantsusmaa Charles Dugua
Prantsusmaa Dominique Martin Dupuy
Prantsusmaa François-Paul Brueys d'Aigalliers
Prantsusmaa Pierre-Charles Villeneuve
Prantsusmaa Horace François Bastien Sébastiani de La Porta
Prantsusmaa Antoine Charles Louis de Lasalle
Prantsusmaa Eugène de Beauharnais
Prantsusmaa Louis Bonaparte
Prantsusmaa Géraud Duroc
Prantsusmaa Joseph Sulkowski
Prantsusmaa Louis Friant
Jõudude suurus
220 000
30 000
Prantsusmaa 50 000
Kaotused
50 000 hukkunut ja haavatut
15 000 vangistatut
Prantsusmaa 15 000 hukkunut ja haavatut
23 500 vangistatut

Prantsusmaa sissetung Egiptusesse ja Süüriasse oli Prantsusmaa Vabariigi vägede sissetung ja sellele järgnenud okupatsioon Osmanite Riigile kuulunud Egiptuses ja Süürias. Sissetungi juhtis Napoleon Bonaparte ning see oli osa Prantsuse revolutsioonisõdadest. Selle ettevalmistuseks korraldati 1798. aasta Vahemere kampaania, mille käigus vallutati Malta.

Ekspeditsioonil oli mitu põhjust. Prantsuse Direktoorium tahtis lõhkuda Suurbritannia kaubateed ning rajada sadama, mis kataks nii Vahemerd kui Punast merd. Napoleoni sõnul korraldati pealetung et kaitsta Prantsusmaa kaubandushuve ja korraldada piirkonnas teadusuuringuid. Ta nägi kampaaniat esimese sammuna teel Indiasse, kus ta tahtis koondada väed prantsusemeelse Mysore Tipu Sultaniga, kes oli brittidega sõjas. Koos tahtis ta edasi rünnata Briti Indiat.

Alguses olid prantslased edukad: tungiti edukalt Egiptusesse ning kinnitati jalga ka Süürias. Niiluse lahingus augustis 1798 purustas Briti merevägi Prantsuse mereväe ning prantslased jäid Egiptusesse lõksu. Napoleoni ja tema armee lüüasaamine Akkos sundis prantslased mais 1799 Süüriast taganema. Pärast Süüriast põgenemist õnnestus juulis Abukiris ära hoida Osmanite dessant, kuid Napoleon sai aru, et kampaania on ebaõnnestunud. Lisaks jõudsid temani uudised Euroopast, kus Teine koalitsioon oli Prantsuse tagasi löömas. Napoleon kasutas võimalust, jättis oma väed Egiptusesse, sõitis ise tagasi Prantsusmaale ning korraldas seal veretu riigipöörde. Prantsuse väed Egiptuses kapituleerusid augustis 1801 ning panid sellega Prantsusmaa ekspeditsioonile punkti. Allesjäänud Prantsuse sõdurid toodi Prantsusmaale tagasi, ametlikult lõppes sõda Pariisi lepinguga 25. juunil 1802.

Teaduse poole pealt läks ekspeditsioon korda, selle mõjul avaldati "Description de l'Égypte" ("Egiptuse kirjeldus"), avastati Rosetta kivi ning sai alguse egüptoloogia teadusharu. Sotsiaalselt ja tehnoloogiliselt oli sõjakäik märkimisväärne, kuna pärast seda võeti Egiptuses uuesti kasutusele trükimasin, avati Kairo Institut d'Égypte, Egiptuses hakkasid pead tõstma rahvuslus ja liberalism, alguse said modernne Euroopa imperialism ning orientalistlikud narratiivid moslemimaailmas.

  • Napoleon Was Here! An interactive journey following Napoleon's expedition to Egypt, The National Library of Israel
  • Bainville, Jacques (1997). Bonaparte en Égypte: poème (French). Paris: Balland. ISBN 2-7158-1135-7.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Barthorp, Michael (1992). Napoleon's Egyptian Campaigns 1798-1801 Volume 79 of Men-at-arms series. Osprey Publishing. ISBN 9780850451269.
  • Bernède, Allain (1998). Gérard-Jean Chaduc; Christophe Dickès; Laurent Leprévost (toim-d). La campagne d'Égypte : 1798–1801 Mythes et réalités (French). Paris: Musée de l'Armée. ISBN 978-2-901-41823-8.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Burleigh, Nina. Mirage. Harper, New York, 2007. ISBN 978-0-06-059767-2
  • Cherfils, Christian (1914). Bonaparte et l'Islam d'après les documents français & arabes. Pedone. OCLC 253080866.
  • Cole, Juan (2007). Napoleon's Egypt: Invading the Middle East. Palgrave Macmillan. ISBN 978-1-4039-6431-1.
  • Herold, J. Christopher (1962). Bonaparte in Egypt. New York: Harper & Row.
  • Jourquin, Jacques, Journal du capitaine François dit 'le dromadaire d'Égypte', 2 vol., introduction critique et annexes par Jacques Jourquin, éditions Tallandier (couronné par l'Académie française), 1984, new edition, 2003.
  • Karabell, Zachary (2003). Parting the desert: the creation of the Suez Canal. Alfred A. Knopf. ISBN 0-375-40883-5.
  • Mackesy, Piers. British Victory in Egypt, 1801: The End of Napoleon's Conquest. Routledge, 2013. ISBN 978-1134953578
  • Miot, Jacques. Narrative of the French expedition in Egypt, and the operations in Syria. Translated from the French. (1816)
  • Pigeard, Alain (2004). Dictionnaire des batailles de Napoléon : 1796–1815 (French). Paris: Tallandier. ISBN 2-84734-073-4.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Rickard, J French Invasion of Egypt, 1798–1801, (2006)
  • Smith, Digby (1998). The Greenhill Napoleonic Wars Data Book : Actions and Losses in Personnel, Colours, Standards and Artillery, 1792–1815. London: Greenhill Books. ISBN 1-85367-276-9.
  • Société de militaires et de marins (1818a). Dictionnaire historique des batailles, siéges, et combats de terre et de mer, qui ont eu lieu pendant la Révolution Française (French). Menard et Desenne.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Société de militaires et de marins (1818b). Dictionnaire historique des batailles, siéges, et combats de terre et de mer: qui ont en lieu pendant la révolution Française, Volume 3 (French). Menard et Desenne.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Strathern, Paul. Napoleon in Egypt: The Greatest Glory. Jonathan Cape, Random House, London, 2007. ISBN 978-0-224-07681-4 online
  • Tulard, Jean (1999). Dictionnaire Napoléon (French). Paris: Fayard. ISBN 2-213-60485-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  • Melanie Ulz: Auf dem Schlachtfeld des Empire. Männlichkeitskonzepte in der Bildproduktion zu Napoleons Ägyptenfeldzug (Marburg: Jonas Verlag 2008), ISBN 978-3-89445-396-1.
  • Napoleonic Egypt Digital Collection; Rare Books and Special Collections Library; the American University in Cairo
  1. Daniel Panzac (2005). Barbary Corsairs. Brill. ISBN 9789004125940.