Pedja jõgi

Pedja jõgi
Pedja ülemjooksul Metsakülas Pedja ülemjooksul Metsakülas
Lähe	Simuna allikajärv 59° 2′ 32″ N, 26° 24′ 8″ E
Suubub	Emajõkke 58° 24′ 46″ N, 26° 11′ 29″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	2688 km²
Pikkus	125 km
Langus	69,3 m
Lang	0,57 m/km
Vooluhulk	10,9 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Pikknurme jõgi

Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis

Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis

Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke, varem arvati teda hoopis Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks (A. Loopmann, 1979). Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi (varem ka Paala jõgi). Suurim laius on Pedja jõel enne Emajõkke suubumist, mis on umbes 55 meetrit. Pikkus 125 km, valgla 2688 km².

Jõe ääres asuvad Jõgeva linn, Jõgeva alevik ja Puurmani alevik. Pedja suuremad lisajõed on Põltsamaa, Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi.

Ajalugu

Aastail 1843-1844 puhastati jõgi alamjooksul kuni Põltsamaa jõeni ja Tartust hakkas Rõika-Meleski peeglivabrikuni kurseerima aurulaev Karl.

Aastail 1923-1924 loeti jõe alamjooksu laevatatavaks veeteeks. Toona pidi veetee nõuetele vastav jõgi olema teatava laiuse ja sügavusega (mitte alla 0,5 meetri), kärestikuvaba ja piisavalt sirge. Ka lõiku ülevalpool Jõgevat loeti parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks), kuigi sealne lõik oli seda ainult ajutiselt.

Heraldika

Pedja jõgi on kujutatud Jõgeva linna ja Karla Liivola vapil.

• 
  Simuna Katkuallikas, Pedja jõe algus
• 
  Pedja jõgi Jõgeval
• 
  Pedja allpool Painküla paisu
• 
  Pedja allpool Härjanurme paisu
• 
  Pedja jõgi ja paisjärv Jõgeva alevikus 2022. aasta juunis

Välislingid

 Pedja jõgi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis