Paradigmamuutus
Paradigmamuutus on fundamentaalne muutus teadusdistsipliini põhikontseptsioonides ja eksperimentaalsetes praktikates ehk siis üleminek ühelt paradigmalt teisele.
Tegemist on teadusfilosoofia mõistega, mille võttis kasutusele ameerika füüsik ja filosoof Thomas Kuhn oma 1962. aastal ilmunud põhiteoses "The Structure of Scientific Revolutions" ("Teadusrevolutsioonide struktuur"), milles keskne mõiste on paradigma. Kuhni sõnul on loodusteaduste teadusrevolutsioonid seotud paradigmamuutustega.[1]
Kuigi Kuhn piiras selle paradigmamuutuse mõiste kasutamist loodusteadustega, on seda mõistet kasutatud ka paljudes mitteteaduslikes kontekstides, et kirjeldada põhjalikku muutust fundamentaalses mudelis või sündmuste tajumises.
Paradigmamuutuste näiteid loodusteadustes
[muuda | muuda lähteteksti]- Üleminek Ptolemaiose süsteemilt Koperniku süsteemile
- Üleminek geomeetrilisest optikast füüsikalisele optikale
- Üleminek Aristotelese mehaanikalt klassikalisele mehaanikale
- Üleminek flogistoniteoorialt Lavoisier' massi jäävuse seadusele, mida tuntakse keemilise revolutsioonina
- Mitteeukleidilise geomeetria aktsepteerimine võrdselt kehtivana eukleidilise geomeetriaga
- Biogeneesi teooria omaksvõtt, vastandina isetärkamise teooriale
- Üleminek kreatsionismilt evolutsiooniteooriale
- Üleminek Maxwelli elektromagnetismi teoorialt Einsteini relatiivsusteooriale
- Üleminek pangeneesi teoorialt pärilikkuse tunnustamiseni
- Kvantmehaanika areng, mis defineeris uuesti klassikalise mehaanika
- Laamtektoonika teooria aktsepteerimine suuremahuliste geoloogiliste muutuste selgitamiseks
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Thomas S. Kuhn: Die Struktur wissenschaftlicher Revolutionen. 2. Auflage, Suhrkamp, Frankfurt am Main 2009, ISBN 978-3-518-27625-9.