Orangutan

Orangutan
Borneo orangutan
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Esikloomalised Primates
Sugukond	Inimlased Hominidae
Alamsugukond	Ponginae
Perekond	Orangutan Pongo Lacépède 1799

Orangutan (Pongo) on perekond Aasia troopilistes vihmametsades elavaid suuri inimahve. Neid on tänapäeval alles kaks ohustatud liiki – Borneo saarel elavad Borneo orangutanid (Pongo pygmaeus) ja Sumatra saarel eriti ohustatud Sumatra orangutanid (Pongo abelii). Nad on ühed intelligentseimad inimahvid ja oskavad kasutada tööriistu. Sõna orangutan pärineb malai keelest ja tähendab “metsainimest”.

Välimus

Orangutani pikkus seistes on keskmiselt 1,2–1,5 m, kehakaal 33–82 kg, isased võivad kaaluda ka kuni 110 kg. Orangutanil on suur pea, jäme kael ja suur kogukas keha, väga pikad ja tugevad esijäsemed, lühikesed ja kõverad tagajäsemed ning inimahvidele omaselt puudub neil saba. Enamasti on orangutanide karvkate pikakarvaline ja punakas-pruuni värvi. Orangutani esijäse sarnaneb inimkäega – sel on neli pikka sõrme ja vastanduv lühike pöial. Orangutani tagajäse on sarnaselt esijäsemega nelja pika varba ja neile vastanduva lühikese esimese varbaga. Seega suudavad nad asju haarata nii esi- kui ka tagajäsemetega, kuid maapinnal liiguvad kohmakalt. Täiskasvanud isastel on iseloomulikud suured nägu ümbritsevad põsekotid. Orangutanid elavad looduses kuni 35-aastaseks, vangistuses aga kuni 60-aastaseks.

Toitumine

Puude otsast saavad orangutanid 65–90% oma toidust. Nad söövad puuvilju, noori puulehti, võrseid, puukoort, putukaid, mett ja linnumune.

Sotsiaalsus

Põsekottidega isane orangutan

Orangutanid elavad üksildasemalt kui teised inimahvid. Tugevad, aastaid kestvad sidemed on vaid emaste ja nendega koos elavate mittesuguküpsete järglaste vahel, mistõttu on ka nende lapsepõlv inimahvide seas pikim. Täiskasvanud isased ja iseseisvunud noorloomad elavad rohkem üksi.

Orangutanid ehitavad ööbimiseks ja ka päeval puhkamiseks puu otsa okstest ja lehtedest pesi.

Paljunemine

Emased saavad suguküpseks vabas looduses tavaliselt 15–16-aastaselt, tiinus kestab umbes 8,5 kuud. Orangutanide poegimisintervall on pikim inimahvide seas (umbes 8 aastat).

Emasloomal sünnib korraga ainult üks poeg, kes jääb kuni viieks aastaks ema lähedusse. Seejärel elavad noored kuni suguküpsuseni väikestes rühmades.

Elupaigad

Mõlemad orangutani liigid elavad sügaval ürgmetsas. Mõlemad liigid elavad nii mägedes kui ka madalal soistel aladel. Orangutanid on meie planeedi kõige suuremad puudel elavad loomad. Orangutanid veedavad peaaegu kogu oma elu puude otsas, olles ka kõige puukesksema eluviisiga inimahvid. Orangutanid tulevad puudelt maapinnale harva, rännates edasi peamiselt puult puule ronides. Kõige suurem orangutani vaenlane on inimene, kelle põllumajandusliku tegevuse ja metsaraie tagajärjel on hävinud hulgaliselt sobilikke elupaiku. Orangutane on ka kütitud. Orangutanide looduslikeks vaenlasteks on tiigrid, leopardid ja krokodillid. Kuna Borneo orangutane ei ohusta tiigrid, siis on täheldatud, et nemad viibivad maapinnal sagedamini kui nende Sumatra sugulased.

Vaata ka

• Birutė Galdikas
• tapanuli orangutan

Kirjandus

• Devin P. Locke jt. Comparative and demographic analysis of orangutan genomes. – Nature, 2011, 469, lk 529–533.
• Katrin Sak. Orangutanide genoom üllatas teadlasi, novaator.err.ee, 27. jaanuar 2011

Välislingid

• Orangutan Conservancy
• Orangutan Foundation
• Borneo Orangutan Survival
• Primate Info Net
• Orangutan Health
• Honolulu Zoo
• Miksike.ee – orangutan