Mine sisu juurde

Operatsioon Al-Aqşá üleujutus

Allikas: Vikipeedia
Ḩamāsi rünnakud: sinise ja punasega on märgitud Gaza sektor]. Alal kuni punase katkendliku joonega märgitud piirina tegutsesid Iisraelis Gaza sekrorist tulnud võitlejad. Kollasega on märgitud 8. oktoobril evakueeritud Iisraeli alad. Sinine märgib piirkondi, kuhu on jõudnud Iisraeli Relvajõud

Operatsioon Al-Aqşá üleujutus ehk must laupäev ehk Simẖat Tora veresaun ehk 7. oktoobri rünnak oli sõjaline operatsioon, mis korraldati 7. oktoobril 2023 Ḩamāsi juhtimisel Iisraeli vastu.

Pärast rakettide väljatulistamist Iisraelis paiknevate sihtmärkide pihta murdsid Ḩamāsi võitlejad ja Palestiina paramilitaarsed võitlejad Gaza sektori piiritarast läbi ja tungisid Iisraeli alale. Nad vallutasid arvukalt Iisraeli Kaitsejõudude piirilähedasi valveposte ning korraldasid Iisraeli lõunaosa väikelinnades ja teistes asulates veresaunu. Samuti tarvitasid nad massiliselt naistevastast soopõhist ja seksuaalvägivalda (vt Soopõhine ja seksuaalvägivald 7. oktoobri rünnaku käigus).

Iisraeli andmetel (detsembrist 2023) mõrvati või tapeti lahingus Iisraeli poolel 1139 inimest, sealhulgas 695 tsiviilisikut (sealhulgas 36 alaealist, 373 Iisraeli julgeolekujõudude liiget ja 71 välismaalast (peale selle loeti 5 inimest, sealhulgas 4 iisraellast, teadmata kadunuks).[1] Peale selle sai üle 5400 inimese vigastada ja 240 inimest viidi (vt Pantvangide võtmine 7. oktoobri rünnaku käigus). 7. juuni rünnaku käigus toime pandud mõrvad on suurim juutide massimõrv pärast holokausti.

Rünnaku puhul kuulutas Iisraeli peaminister Binyamin Netanyahu riigis välja sõjaseisukorra (erakorralise seisukorra). Sõjaväeteenistusse kutsuti 300 tuhat Iisraeli Kaitsejõudude reservväelast. Kui Iisraeli Kaitsejõud olid Gaza sektorist Iisraeli tunginud võitlejad Iisraeli territooriumilt välja ajanud, avasid nad ööl vastu 28. oktoobrit 2023 maapealse rünnakuga Operatsiooni Raudmõõgad teise faasi.

Nimetus

[muuda | muuda lähteteksti]

"Operatsioon al-Aqşá üleujutus" (araabia keeles عملية طوفان الأقصى Amalīyat Ţūfān al-Aqşá) on aktsiooni nimetus, mida kasutab Ḩamās.

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnenud sündmused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ḩamās on asutamisest (1987) saadik pühendunud eesmärgile Iisraeliga võidelda; Ḩamāsi harta järgi on iga moslemi religioosne kohus Iisrael hävitada.[2][3][4]

Üks varasem plaan Iisraeli territooriumil massiliselt inimesi tappa ja Gaza sektorisse röövida sai teatavaks 2014. Operatsiooni Vankumatu kalju ajal avalikustas Iisraeli luureminister Yuval Steinitz teabe vangi võetud Ḩamāsi võitlejatelt, mille järgi Ḩamās oli uusaastaks (Ro'sh ha-Shana) sama aasta septembris kavandanud suure, sadade võitlejatega rünnaku Iisraeli asulatele. Selle ettevõtmise eesmärk olevat olnud elanike mõrvamine ja Gaza sektorisse röövimine. Rünnakuks pidi kasutatama Gaza sektori tunnelisüsteemi.[5]

Muḩammad aḑ-Ḑayf, Qassāmi brigaadide komandör, esitas 7. oktoobri 2007 rünnakut ühes audiosõnumis reaktsioonina alates 2007. aastast kestvale Gaza sektori blokaadile, Iisraeli politseireididele Jordani Läänekaldal 2022, vägivallale Al-Aqşá mošees, asunike sagenevatele rünnakutele palestiinlaste vastu ja asunduste kasvule. Ta kutsus palestiinlasi Ida-Jeruusalemmast kuni Põhja-Iisraelini võitlusega liituma.[6] Ḩamāsi asejuht Şāliḩ al-‘Ārūrī kuulutas, et operatsioon Operation Al-Aqşá üleujutus on vastus Iisraeli "okupatsiooni kuritegudele", (Ḩamās peab okupatsiooni all silmas Iisraeli riigi olemasolu) ning lisas, et "võitlejad" kaitsesid mošeed ja tuhandeid palestiinlastest vange.[6] Pärast rünnakut rääkisid kõneisikud veel kord rünnaku motiividest. Selgituste keskmes oli palestiina rahva poliitiline perspektiivitus ja väidetav rõhumine.[7][8] Ameerika ajaloolane Jeffrey Herf kirjutas, et 7. oktoobri rünnak meenutab varasemaid terroriaktsioone, mille eesmärk oli saboteerida diplomaatilisi pingutusi vana konflikti rahumeelseks lahendamiseks, ning seda seletab Ḩamāsi "genotsiidne juudiviha". [9]

Rahvusvaheline olukord enne rünnakut

[muuda | muuda lähteteksti]

Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide rahuleping ja Aabrahami lepete deklaratsioon Bahreini, Maroko ning Sudaaniga märgistasid suhete normaliseerumist nende riikide ja Iisraeli vahel. Sellega ütles mitu Araabia ja Põhja-Aafrika riiki lahti Hartumi resolutsiooni poliitikast. Rünnaku ajal pidasid suhete normaliseerimise läbirääkimisi Iisrael ja Saudi Araabia. Saudi Araabia kroonprints Muḩammad bin Salmān nimetas kahe riigi suhete normaliseerumist realistlikuks stsenaariumiks. Saudi Araabia välisministeerium teatas aga, et on korduvalt hoiatanud, et Gaza sektori okupeerimise jätkumine viiks uue vägivallani ja võiks läbirääkimiste protsessi õõnestada. Ḩamāsi toetasid peamiselt Katar ja Türgi. Neid kahte võis pidada Ḩamāsi lähimateks liitlasteks, nende suhteid Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatidega peeti aga pikemat aega pinevateks ja antagonistlikeks, mis väljendus ka Katari kriisis ning Saudi Araabia ajakirjaniku ja teisitimõtleja Jamāl Khāshuqjī mõrvamises Saudi Araabia peakonsulaadis İstanbulis. Sel taustal võis Ḩamāsi rünnakul olla ka eesmärk takistada Iisraeli ja Pärsia lahe riikide vaheliste suhete normaliseerumist.[10] Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu heitis lähenemisprotsessi toetajatele ette, et need on "moraalse kompassi kaotanud". Peale selle, et Türgi ja Iraan on lähenemise suhtes umbusklikud ning araabia riikide seas on lahkarvamused, on ka palestiinlased ise Aabrahami protsessi tagasi lükanud. Leppe tekstis palestiinlasi peaaegu ei mainitud. Kui araabia riigid hakkasid oma suhteid Iisraeliga tasapisi süvendama, taganesid nad üha enam oma ajaloolistelt positsioonidelt. Bin Salmān kuulutas, et iisraellastel on "õigus omaenda maale" (mida ta siiski hiljem jälle revideeris. Kõigi osaliste tahtel jäeti Palestiina probleem järgnevalt leppest välja. Kui aprillis 2021 puhkes Al-Aqşá mošees vägivald ja Iisraeli väed ründasid üht islami pühamatest paikadest, oli Araabia Ühendemiraatide kriitika vaoshoitud. Normaliseerumisprotsessi jätkumine hoolimata Iisraeli ja Palestiina vaheliste pingete eskaleerumisest võeti lääneriikides vastu heatahtliku kergendusega, palestiinlased aga pidasid seda oma huvide reetmiseks. Palestiinlased tundsid ohtu, et kui Iisrael läheneb tugeva majandusega Pärsia lahe riikidele, siis nemad unustatakse. Jordaania kuningas ‘Abd Allāh kuulutas, et "ükski piirkondliku julgeoleku ja arengu arhitektuur ei saa seista selle konflikti hõõguval tuhal".[11][12] Üks Ḩamāsi esindaja teatas juba 2021. aastal kavatsusest Aabrahami protsessi õõnestada.[13]

Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu samal ajal toimuvale Ukraina sõjale keskendus meedia ja poliitiline debatt tollele konfliktile ning Lähis-Ida ja teised konfliktikolded jäid tagaplaanile. See ning lääne sõjaliste ressursside seotus Ukraina toetamisega võis jätta Ḩamāsile mulje, et lääs ei suuda või ei taha Iisraeli sõjaliselt toetada. Kuigi toetavad peamiselt Türgi ja Katar, spekuleeritakse aeg-ajalt Venemaa rolli üle konflikti puhkemises. Politoloog Herfried Münkler oletas, "et ka Venemaa president on huvitatud teise sõjateatri avamisest, sest see hõivab läänt täielikult", see etendaks konflikti puhkemises "kindlasti mingit osa".[14] Mitu inimest omistas tähtsust tõsiasjale, et 7. oktoober on Vladimir Putini sünnipäev. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles": "Olukord Iisraelis on ühemõttelises seoses sündmustega Ukrainas. Pole juhus, et kõik algas Putini sünnipäevaga."[15] Eesti välisminister Margus Tsahkna vastas küsimuse peale, et "tegu on oletusega, sest tõendid selle kohta puuduvad, aga ta peab Venemaa rolli "loogiliseks"[15] Venemaa enda teatel võtab ta konflikti suhtes tasakaalustatud ja vahendava positsiooni. Venemaal on Palestiina poolega traditsiooniliselt lähedased suhted, kuid ta on siiski Iisraeliga heas kontaktis.[16]

Sündmused vahetult enne rünnakud

[muuda | muuda lähteteksti]

Samal aastal leidsid aset 2023. aasta Al-Aqşá kokkupõrked. Iisraeli sisejulgeolekuminister Itamar Ben-Gvir külastas mais 2023 Templimäge.[17] Esplanaad, mida juudid austavad Templimäena, on moslemite jaoks Al-Aqşá mošee; mõlema usundi silmis on see ala püha, ent Jeruusalemma Waqf lubab seal palvetada ainult moslemitel ning sellest on seni tavaliselt kinni peetud.[18][19][20] Keelu rikkumised on sageli seotud juudi palverännupühadega, mille seas on Sukkot.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Israel social security data reveals true picture of Oct 7 deaths, France 24, 15.12.2023.
  2. ↑ Armin Pfahl-Traughber. Antisemitismus und Antizionismus in der Charta der Hamas: Eine Fallstudie zu Judenfeindschaft im islamistischen Diskurs, bpb.de, 4.7.2022, vaadatud 26.6.2024
  3. ↑ "[…]Ḩamāsi hartas on Iisraeli hävitamine teadaolev eesmärk […]"", allikas: Samuel Salzborn. Antisemitismus. Geschichte, Theorie, Empirie, Nomos Verlag: Baden-Baden 014,, ISBN 978-3-8487-1113-0, lk 178.
  4. ↑ "Ḩamāsile […] saab omistada genotsiidikavatsusi, nagu selle harta ja Ḩamāsi esindajate arvukad viimase aja avaldused näitlikustavad. Ḩamāsi harta artiklis 7 öeldakse: "[Ḩamās püüab] Jumala tõotust teoks teda, kui palju see ka aega ei võtaks. Prohvet – Jumal õnnistagu teda ja kinkida talle armu –, ütles: Tuleb tund, mil moslemid võitlevad juutidega nii kaua ja tapavaf nad, kuni juudid peidavad end kivide ja puude taha. Ent puud ja kivid ütlevad: "Oo moslem, oo Allahi sulane, siin on juut kes end minu taha peidab. Tule ja tapa ta!"", allikas: Günther Jikeli. Antisemitismus unter Muslimen – Debatten, Umfragen, Einflussfaktoren. – Monika Schwarz-Friesel (toim), Gebildeter Antisemitismus (= Interdisziplinäre Antisemitismusforschung, kd 6), Nomos Verlag, Baden-Baden 2015, ISBN 978-3-8487-1679-1, lk 188, märkus 2.
  5. ↑ Gaza-Konflikt: Israel wirft Hamas Planung von verheerendem Anschlag vor, spiegel.de, 27.7.2014, vaadatud 26.6.2024.
  6. ↑ 6,0 6,1 Josef Federman, Issam Adwan. Hamas surprise attack out of Gaza stuns Israel and leaves hundreds dead in fighting, retaliation, apnews.com, 8.10.2023, vaadatud 26.6. 2024.
  7. ↑ Christoph Reuter. (S+) Hamas-Sprecher im Libanon über den 7. Oktober: »Wir sind zurück auf der politischen Tagesordnung«. – Der Spiegel, 22.10.2023.
  8. ↑ A Hamas leader refuses to admit his group planned to kill civilians. – The Economist.
  9. ↑ Jeffrey Herf: 'Sie machen den Hass zum Weltbild, faz.net, 20.10. 2023.
  10. ↑ Hamas attack aimed to disrupt Saudi-Israel normalization, Biden says, Reuters, 21.10.2023, vaadatud 28.6.2024.
  11. ↑ Branko Marcetic. Forget 'peace,' did Abraham Accords set stage for Israel-Gaza conflict?, responsiblestatecraft.org, 20.10.2023, vaadatud 28.6.2024.
  12. ↑ Gabriele Malvisi. 64% of Palestinians opposed to Abraham Accords, majority say 2020 pact made Israel more aggressive, arabnews.com, 14.5.2023, vaadatud 28.6.2024.
  13. ↑ Hamas calls for ‘plan’ to undermine Israel’s Abraham Accords, i24news.tv, 2.12.2021, vaadatud 28.6.2024.
  14. ↑ Thomas E. Schmidt. Der Worst Case war nicht vorgesehen, zeit.de, 12.10.2023.
  15. ↑ 15,0 15,1 Lea Verstl. Estlands Minister Pevkur sicher Hamas-Angriff an Putins Geburtstag "kein Zufall", n-tv.de, 13.10.2023, vaadatud 30. juulil 2024.
  16. ↑ Frank Aischmann. Putin und die Gewalt in Nahost: Beobachter, Vermittler – Nutznießer?, tagesschau.de, 11.10.2023, vaadatud 30.6.2024.
  17. ↑ Tempelberg-Besuch Israels Minister Ben-Gvir scharf verurteilt, vaadatud 30.6.2024. "Kõik Ḩamāsi ähvardused on asjatud, meie oleme peremees Jeruusalemmas ja kogu Iisraeli maal."
  18. ↑ Muriel Kalisch. (S+) Angriff auf Israel – Antworten auf die wichtigsten Fragen, spiegel.de, 7.10.2023.
  19. ↑ Richard C. Schneider. (S+) Hamas-Angriff auf Israel: Nun beginnt die Schuld-Debatte, spiegel.de, 7.10.2023.
  20. ↑ Joseph Croitoru Al-Aqsa oder Tempelberg: Der ewige Kampf um Jerusalems heilige Stätten, Beck: München 2021, lk 292–299.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Operatsioon_Al-Aqşá_üleujutus&oldid=6677464"