Omolon
See artikkel räägib jõest; Tšuktšimaa asula kohta vaata artiklit Omolon (Tšuktšimaa); teiste samanimeliste kohtade kohta vaata artiklit Omolon (täpsustus) |
Omolon on jõgi Aasias, Kolõma jõe pikim ja parempoolne lisajõgi.
Jõe pikkus on 1150 km, valgla suurus 118 600 km². Vooluhulk suudmes on 700 m³/s.
Omolon algab Kolõma mägismaalt vähem kui 100 km kaugusel Ohhoota merest. Ta voolab ülemjooksul kirdesse, seejärel valdavalt põhja. Temasse suubuvad parempoolsed lisajõed Kegali ja Molongda. Molongda suudmes asub Omoloni asula ja sellest kohast allavoolu keskjooksul voolab Omolon tükk aega Tšuktšimaa piirijõena. Vasakult suubub temasse Kedon. Alamjooksul voolab Omolon Tšuktšimaal. Paremalt ulatub jõeni Oloi ahelik ja pisut enne seda suubub Omoloni paremalt Oloi jõgi. Vasakule kaldale jääb Jukagiiri kiltmaa. Pisut enne Kolõmasse suubumist ületab Omolon Jakuutia piiri. Omoloni suue asub 125 km kaugusel Põhja-Jäämerest.[1]
Omolon on lume- ja vihmatoiteline, laevatatav 600 km kaugusele suudmest. Ta jäätub oktoobris ja vabaneb jääkattest mai lõpus – juuni alguses.
Ülemjooksul voolab Omolon mägitundras, keskjooksul taigas ja alamjooksul tundras. Alamjooksul on pinnases igikelts, mis ei võimalda puude kasvamist. Seal kasvavad samblikud, sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja põõsad.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Suur maailma atlas, lk. 85