Neljas Poola jagamine
Neljandaks Poola jagamiseks on nimetatud erinevaid Poola alade hilisemaid võõrriikide vahel jagamisi. Erinevalt esimesest kolmest jagamisest ei ole neljas jagamise mõiste laialdases kasutuses ning tavaliselt mõistatakse Poola jagamiste all ainult kolme esimest jagamist, millega likvideeriti 18. sajandi lõpus Poola-Leedu.
Kõige sagedamini kirjeldatakse neljanda Poola jagamisena Poola riigi likvideerimist 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Neljanda jagamisena kirjeldatakse sageli ka Varssavi Hertsogiriigi likvideerimist Viini kongressi otsustega 1815. aastal.
Viini kongressil
[muuda | muuda lähteteksti]
Poola kolmas ja viimane jagamine, millega lõppes Poola omariiklus täielikult, toimus 1795. aastal, pärast Prantsuse revolutsiooni algust. Pärast Preisimaa alistamist rajas Napoleon allutatud Poola aladel Varssavi hertsogiriigi 1807. aastal ja laiendas selle piire 1809. aastal Austria arvelt.[1]
Pärast Napoleoni Prantsusmaa alistamist on Varssavi hertsogiriigi jagamist Venemaa ja Preisimaa vahel loetud Poola neljandaks jagamiseks. Varssavi hertsogiriik jagati kaheks 1815. aastal Viini kongressil: hertsogiriigi läänealadest moodustati Poseni suurhertsogkond Preisimaa koosseisus, ülejäänud hertsogiriik korraldati ümber Venemaaga reaalunioonis olevaks Poola Kuningriigiks (nn. Kongressi-Poola). Mõlemal riigil pidi olema autonoomia, kuid tegelikkuses allutati piirkonnad vallutaja keskvõimu alla: Posenist sai provints, Poolast kindralkubermang.[1]
Viini kongressil toimunud jagamise järel jäi iseseisvaks Kraków ja selle ümbruskond, millest moodustati Krakówi Vabariik (Rzeczpospolita Krakowska). Vabariik oli Austria, Preisimaa ja Venemaa ühise kaitse all ning ainukene iseseisva Poola sümbol pärast 1815. aastat. Pärast Galiitsia talupoegade ülestõusu 1846. aastal otsustas Austria Krakówi vabariigi vallutada, et eemaldada poola rahvusluse keskus. 1846. aastal alistati Krakow pärast lühikest vastupanu ja liideti Galiitsia külge.[2]
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]
23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagati Poola alad Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.[3]
Saksamaa alustas sõda Poola vastu 1. septembril 1939 ja vallutas kuu lõpuks suurema osa poolakatega asustatud aladest. Nõukogude Liit tungis Poolasse 17. septembril ning vallutas tollase Ida-Poola: tänapäevased Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina.[3]
Pärast Poola vallutamist sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit 29. septembril sõprus- ja piirilepingu, kus täpsustasid Poolalt allutatud alade omavahelised piirid ja vahetasid vaidlusalaseid piirkondasid.[3] Suwałki piirkond läks Saksamaale, Leedu läks Nõukogude mõjusfääri, kuid sai selle eest endale Vilniuse piirkonna.[4][5]
Poola riiklus taastati teise maailmasõja lõpus, kuid Nõukogude vallutused jäi Nõukogude Liidu koosseisu. Poolale anti kaotatud alade eest kompensatsiooniks Saksamaa endised idaalad.[3]
Üksikud ajaloolased, kes on nimetanud Varssavi hertsogiriigi likvideerimist Viini kongressi poolt neljandaks jagamiseks, on pidanud Poola riigi likvideerimist Teise maailmasõja alguses viiendaks Poola jagamiseks.[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 B., M. (1939). "The Partitions of Poland". Bulletin of International News. 16 (21): 3–12. DOI:10.2307/25642594.
- ↑ "Republic of Cracow". Britannica. Vaadatud 22. augustil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Żerko, Stanisław (28. september 2020). "September 28, 1939: The fourth partition of Poland" (PDF). Instytut Zachodni.
- ↑ "The Fourth Partition of Poland". Nature. 144: 579–580. 30. september 1939. DOI:10.1038/144579c0.
- ↑ Frankl, Michal (22. august 2024). ""Exhausted, frozen and only half alive." The Suwałki No Man's Land". Tšehhi Teaduste Akadeemia.