Mine sisu juurde

NATO liikmesriigid

Allikas: Vikipeedia
Praegused NATO liikmesriigid, tähistatuna sinisega
Riikide NATO-ga liitumise aeg. Tumesinine tähistab riike, mis nurgas märgitud aastal juba olid NATO liikmed, helesinine tähistab sel aastal liitunud riike

NATO liikmesriikide arv pärast viimast, 2024. aastal toimunud kümnendat laienemist, on kolmekümne kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigist kaks pärit Põhja-Ameerikast (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning ülejäänud Euroopast (liikmesriigi Türgi territoorium jääb osaliselt ka Edela-Aasiasse). NATO loodi 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mille viies artikkel sätestab, et kui toimub sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu, peetakse seda rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu ning teised riigid peavad kollektiivkaitse raames rünnatavat liikmesriiki aitama ja seda vajadusel sõjaliselt.[1]

Kõigil liikmesriikidel peale Islandi on oma kaitseväed. Islandil ei ole traditsiooniist armeed, vaid sõjaväeline rannavalve ja väike sõdurite rühm NATO operatsioonide tarbeks. NATO liikmesriikidest kolm on tuumariigid: Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Liikmesriikidest 12 on asutajariigid ning organisatsiooni kuuekümne aastase ajaloo jooksul on veel liitunud 18 riiki. Viimasena liitus NATOga Rootsi 2024. aasta märtsis.[2]

Ülevaade Eesti liitumisest

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatepikkune töö NATO liikmesuse suunal päädis sellega, et 2002. aasta novembris toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimistele. Läbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini ning 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid. Riigikogu ratifitseeris lepingu koos kõigi selle lisadega 2004. aasta 10. märtsil ning 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi liitumise pidulik tseremoonia. Sama aasta juunis osales Eesti esmakordselt İstanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena ühes kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega.[3]

Liikmesriigid liitumiskuupäevade järjekorras

[muuda | muuda lähteteksti]
Kuupäev Riik Laienemine Märkused
4. aprill 1949  Belgia Asutajariigid
 Kanada
 Taani Taani NATO liikmesus hõlmab ka Fääri saari ja Gröönimaad.
 Prantsusmaa Prantsusmaa astus ühise sõjaväelise juhtimise alt välja aastal 1966, et püüelda sõltumatu kaitsesüsteemi poole, kuid naasis 2009. aasta 3. aprillil.
 Island Island, kes on ainus NATO liige, kellel puudub alaline sõjavägi, liitus organisatsiooniga tingimusel, et riigilt ei oodatagi sellise armee loomist. Kuid Islandi strateegiline geograafiline asukoht Atlandi ookeanis tegi riigist liidu jaoks hindamatu tähtsusega liikme. Siiski on Islandil olemas sõjaväeline rannavalve ning riik on hiljuti NATOsse panustanud ka väikese vabatahtliku Norras treenitud rahuvalvesalgaga.
 Itaalia
 Luksemburg
 Holland
 Norra
 Portugal
 Suurbritannia
 Ameerika Ühendriigid
18. veebruar 1952  Kreeka Esimene Kreeka viis oma väed NATO sõjaväelise juhtimise struktuuri alt välja aastateks 1974–1980, vastusena 1974. aastal Küprosel toimunud Türgi invasioonile.
 Türgi
9. mai 1955  Saksamaa Teine Saksamaa liitus kui Lääne-Saksamaa; Saarimaa ühendati Lääne-Saksamaaga aastal 1957 ning Berliin ja endine Ida-Saksamaa ühendati 1990. aasta 3. oktoobril. Ida-Saksamaa oli aastatel 1956–1990 vastasleeris oleva Varssavi pakti liige.
30. mai 1982  Hispaania Kolmas
12. märts 1999  Tšehhi Neljas 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast).
 Ungari 1955–1991 Varssavi pakti liige.
 Poola 1955–1990 Varssavi pakti liige.
29. märts 2004  Bulgaaria Viies 1955–1991 Varssavi pakti liige.
 Eesti 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
 Läti 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
 Leedu 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust).
 Rumeenia 1955–1991 Varssavi pakti liige.
 Slovakkia 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast).
 Sloveenia 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
1. aprill 2009  Albaania Kuues 1955–1968 Varssavi pakti liige.
 Horvaatia 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
5. juuni 2017  Montenegro Seitsmes 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine).
27. märts 2020  Põhja-Makedoonia Kaheksas 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine)
4. aprill 2023  Soome Üheksas 1945–2022 Soome oli neutraalne riik.
7. märts 2024  Rootsi Kümnes 1945-2022 Rootsi oli neutraalne riik.

Sõjaväelasi

[muuda | muuda lähteteksti]
Riik Tegevväe­lased Reservväe­lased Kokku
 Albaania 14 500 5 000 19 500
 Ameerika Ühendriigid 1 477 896 1 458 500 2 936 396
 Belgia 24 500 100 500 125 000
 Bulgaaria 34 975 302 500 337 475
 Eesti 3 209 60 000 63 209
 Hispaania 177 000 377 800 554 800
 Holland 47 660 57 200 104 860
 Horvaatia 18 000 12 000 30 000
 Island 210 170 380
 Itaalia 319 529 41 867 361 396
 Kanada 68 250 47 081 115 331
 Kreeka 177 600 280 000 457 600
 Leedu 14 995 4 260 19 255
 Luksemburg 1 057 278 1 335
 Läti 6 000 11 000 17 000
 Montenegro 1 950 400 2 350
 Norra 26 200 56 200 82 400
 Poola 120 000 515 000 635 000
 Portugal 44 900 210 930 255 830
 Prantsusmaa 362 485 419 000 781 485
 Rumeenia 73 350 79 900 153 250
Rootsi ? ? ?
 Saksamaa 148 996 355 000 503 996
 Slovakkia 16 000 16 000
 Sloveenia 7 300 1 500 8 800
 Suurbritannia 224 500 187 130 411 630
 Taani 22 000 63 000 85 000
 Tšehhi 21 057 676 21 733
 Türgi 612 900 429 000 1 041 900
 Ungari 19 000 19 000
NATO kokku 4 084 069 5 075 492 9 159 561

Sõjalised kulutused

[muuda | muuda lähteteksti]
Riik Rahvaarv
(2011)		 SKT (nominaal)
(2010, mln $)		 Sõjalised kulutused
(2011, mln $)		 Sõjalised kulutused
(2011, % SKT-st)		 Kaitseku­lutused,
(2011, elaniku kohta)		 Välja­saadetav sõjavägi
(2011, tuhandetes)
 Albaania 3 011 405 13 292 197 1,5 51 10
 Ameerika Ühendriigid 311 328 000 14 657 800 731 879 4,8 2060 1427
 Belgia 10 827 519 465 676 5 541 1,1 404 32
 Bulgaaria 7 351 234 44 843 758 1,55 64 29
 Eesti 1 311 870 19 220 389 1,7 195 6
 Hispaania 46 148 605 1 409 946 13 984 0,9 241 127
 Holland 16 667 700 783 293 11 339 1,3 553 48
 Horvaatia 4 425 747 59 917 970 1,5 161 16
 Island 318 452 12 767 12 0,09 37 0a
 Itaalia 60 605 053 2 055 114 30 228 1,4 351 352
 Kanada 34 447 000 1 574 051 23 685 1,4 492 60
 Kreeka 11 306 183 305 415 6 425 2,1 427 124
 Leedu 2 944 459 35 734 351 0,8 75 9
 Luksemburg 502 100 52 433 279 0,5 402 0,9
 Läti 2 003 900 23 385 289 1,0 76 5
 Montenegro 623 000 3 900 43 1,2 60 1,9
 Norra 4 937 900 483 650 7 232 1,5 1036 21
 Poola 38 092 000 468 539 8 908 1,7 181 100
 Portugal 10 636 888 229 336 3 611 1,5 274 39
 Prantsusmaa 65 821 885 2 582 527 53 444 1,9 666 227
 Rumeenia 21 466 174 161 629 2 380 1,3 67 66
Rootsi ? ? ? ? ? ?
 Saksamaa 81 802 000 3 315 643 48 140 1,4 500 205
 Slovakkia 5 435 273 86 262 1 065 1,1 126 16
 Sloveenia 2 046 510 46 442 665 1,3 255 7
 Suurbritannia 62 008 048 2 247 455 63 567 2,6 994 192
 Taani 5 560 628 310 760 4 518 1,4 636 18
 Tšehhi 10 515 818 192 152 2 448 1,1 162 23
 Türgi 73 722 988 741 853 14 479 1,9 149 495
 Ungari 10 014 324 128 960 1 378 1,0 111 29
NATO kokku 906 002 051 32 223 344 1 038 145 3,0 987 3515
  • Allikast "Data Relating to NATO Defence"; 2011. aasta hinnangud[4]
  • aIslandil puudub sõjavägi.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "The North Atlantic Treaty". North Atlantic Treaty Organization. 04.04.1949. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.03.2004. Vaadatud 16.06.2008.
  2. ↑ ERR (7. märts 2024). "Rootsi on ametlikult NATO liige". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2024.
  3. ↑ "Eesti liitumise kronoloogia". Vaadatud 10.03.2014.
  4. ↑ "Financial and Economic Data Relating to NATO Defence" (PDF). NATO. 13.04.2012. Vaadatud 05.09.2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NATO_liikmesriigid&oldid=6603383"