Mine sisu juurde

Moslemi Vennaskond

Allikas: Vikipeedia
Moslemi Vennaskonna lipp

Moslemi Vennaskond on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides tegutsev islami fundamentalistlik rühmitus, mille rajas 1928. aastal Egiptuses Ḩasan al-Bannā panislamistliku, heategevust ja poliitilist aktivismi siduva organisatsioonina.

Ajalooliselt on see vastustanud kolonialismi ja toetanud ühiskondlikke muudatusi (nt Egiptuse 1952. aasta revolutsiooni), kuid selle lõppeesmärk on islamistliku riigikorra rajamine ning islamimaade ühendamine Kalifaadiks, mis ulatub Hispaaniast Indoneesiani. Moslemi Vennaskonda on süüdistatud terroritegevuses, mistõttu katkestas USA diplomaatilised suhted organisatsiooniga kuni selle võimuletulekuni Egiptuses 2012. aastal.

Araabia sõjaväelistes diktatuurides nagu Egiptus ja Süüria oli vennaskond 20. sajandil enamasti surutud põranda alla, üks väheseid erandeid oli võimuletulek Sudaani 1989. aasta riigipöördes. Araabia kevade revolutsioonidega on see saanud legaalseks poliitiliseks jõuks ning omandanud mõnel pool massiliikumise iseloomu. 2012. aastal võitis Egiptuses presidendivalimised vennaskonna kandidaat Muḩammad Mursī. Ehkki vennaskonna õpetus on sunniitlik, toetab selle tegevust ka šiiitlik Iraan. Vennaskonna fundamentalistlikule poliitikale on järgnenud ka vastulööke, näiteks toimus 2013. aastal Egiptuses sõjaväeline riigipööre, millega president Mursī kukutati.

Vennaskonna toetajaid leidub ka paljude teiste riikide islamistlike poliitikute seas. Näiteks on vennaskonda toetavate seisukohtadega silma paistnud Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan.[viide?]

1954. aastal keelustati Egiptuses Moslemi Vennaskond, kuna selle liikmed tegid atentaadi Egiptuse presidendile Jamāl ‘Abd an-Nāşirile.

1970. ja 1980. aastatel tapsid Moslemi Vennaskonna liikmed Süürias sadu inimesi, suunates oma terrori eelkõige alaviitide ja valitsuse vastu. [1]

  1. Vladimir Sazonov: Süüria stsenaarium Egiptuses. PM, Arvamus, 18. juuli 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]