Mine sisu juurde

Michael Faraday

Allikas: Vikipeedia
Michael Faraday
Sündinud 22. september 1791
Newington Butts, Suurbritannia
Surnud 25. august 1867 (75-aastaselt)
London, Suurbritannia
Rahvus inglane
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsika
keemia
Töökohad Royal Institution
Tuntumad tööd Faraday seadus
Elektrokeemia
Faraday efekt
Faraday puur
Faraday arv
Tunnustus Copley medal (1832 ja 1838)
Rumfordi medal (1846) Kuninglik medal (1835 and 1846)
Alberti medal (1866)
Autogramm

Michael Faraday (22. september 179125. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.

Faraday tähtsaimad avastused on seotud elektri ja magnetismiga. Väga hea eksperimentaatorina avastas ta katsete tulemusena 1831. aastal elektromagnetilise induktsiooni nähtuse.[1] Samuti valmistas esimesena elektrivälja varjestava Faraday silindri ja demonstreeris oma katseseadmetega, et elektrivoolu saab muundada pöörlevaks liikumiseks. Selle nn elektromagnetilise rotatsiooni avastamine oli oluline eeldus elektrimootori väljatöötamiseks.

Ta sõnastas elektrolüüsiseadused ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.

Faraday avastas diamagnetismi ja paramagnetismi.

Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Tema pilt on Briti 20-naelsterlingisel rahatähel.

  1. Experimental Researches in Electricity. In: Philosophical Transactions of the Royal Society. Band 122, 1832, S. 125–162, doi:10.1098/rstl.1832.0006.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]