Mauritaania

	araabia الجمهورية الاسلامية الموريتانية Al-Jumhūrīyah al-Islāmīyah al-Mūrītānīyah
	prantsuse République islamique de Mauritanie

	araabia الجمهورية الاسلامية الموريتانية Al-Jumhūrīyah al-Islāmīyah al-Mūrītānīyah
	prantsuse République islamique de Mauritanie
	Mauritaania lipp Mauritaania vapp
Pealinn	Nouakchott
Pindala	1 030 700 km²
Riigikeel	araabia ja prantsuse
Rahvaarv	4 614 974 (2021)
Rahvastikutihedus	4,5 in/km²
President	Mohamed Cheikh El Ghazouani
Peaminister	Moctar Ould Diay
Iseseisvus	28. november 1960
SKT	5,025 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1136 $ (2017)
Valuuta	ugia (MRO)
Tippdomeen	.mr
ROK-i kood	MTN
Telefonikood	222

Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul. Ta piirneb Senegali, Mali ja Alžeeria ning Maroko poolt hõivatud Lääne-Saharaga.

Mauritaania sai nime Põhja-Aafrikas asunud antiikaja piirkonna Mauretaania järgi. Mauretaania järgi on nimetatud ka maurid. Kuid Mauritaania ja Mauretaania maa-ala ei kattu ja ka maurid pole Mauritaania põlisrahvas.

Nime Mauritaania andsid piirkonnale Prantsuse kolonisaatorid alles 19. sajandil. Varem sellel maa-alal väljakujunenud nime polnud.

Ajalugu

Mauritaania asub Sahara kõrbes. Sellepärast on seal asustus hõre ja elanikeks on põhiliselt olnud nomaadid, mistõttu riiklust on seal olnud raske kehtestada.

Mauritaania ja Mali piirialadel tekkis Ghana riik, mis ei ulatunud Ghanasse, kuid mille järgi Ghana on nimetatud. Selle pealinn Koumba Saleh asus Lõuna-Mauritaanias. 1050. aasta paiku võttis Ghana riik vastu islami. Marokot ja Lõuna-Hispaaniat valitsenud Almoraviidid võitsid Ghanat ja vallutasid suurema osa Mauritaaniast, aga 1147 sai Almoraviidide riik Almohaadidelt sõjas lüüa ja lakkas olemast. Almohaadid ei võtnud Mauritaaniat oma kontrolli alla ja keskvõim lakkas seal toimimast. Ühtlasi nõrgenes Ghana järjest, kuni Mali riik selle hävitas. Mauritaania lõunaosast sai Mali riigi vähetähtis ääreala ja riikluse traditsioonid katkesid Mauritaanias sajanditeks.

1640 asutati Senegali jõe põhjakaldal Edela-Mauritaanias Trarza emiraat. Selle elanikud olid peamiselt rändhõimud. Senegali jõe lõunakaldal asus Waalo riik ja suudmes Prantsusmaa kaubapunkt Saint-Louis. 1825 sai Tzarza emiiriks Mohammad al Habib, kes tasuks lubaduse eest lõpetada rüüsteretked Waalosse abiellus Waalo pärijannaga. Prantslased seisid väljavaate ees, et Senegali jõe mõlema kalda elanikud võivad ühineda prantslaste vastu, ja ennetava rünnakuga purustasid Trarza sõjaväe.

Ühe põlvkonna jagu kestis rahu. Kuid vastuseks sellele, et Prantsusmaa rajas Senegali jõele merest järjest kaugemale sõjalisi tugipunkte, sõlmis Trarza oma naabri Braknaga prantslastevastase lepingu, uuendas Waaloga liidulepingut ja pani Waalo kuningaks Mohammad al Habibi poja. Seepeale korraldasid prantslased 1855 teise Trarza sõja, milles purustasid liitlaste ühendatud väe, likvideerisid Waalo riigi ja kuulutasid selle Prantsusmaa kolooniaks.

Trarza jäi veel pooleks sajandiks iseseisvaks. Nad ei rünnanud Senegali jõest lõunas olevat Prantsusmaa asumaad, Prantsusmaa omakorda ei suutnud jõe põhjakallast koloniseerida, sest teda oli nõrgestanud Prantsuse-Preisi sõda. Alles 1902 kuulutas Prantsusmaa Trarza oma protektoraadiks. 12. mail 1903 kuulutas Prantsusmaa kogu tänapäevase Mauritaania oma protektoraadiks, 18. oktoobril 1904 tsiviilterritooriumiks, 12. jaanuaril 1920 kolooniaks ja 27. oktoobril 1946 ülemereterritooriumiks.

Mauritaania pealinn oli kogu selle aja Saint-Louis, mis asus väljaspool Mauritaaniat Senegalis. 1957 viis Prantsusmaa lõpuks Mauritaania pealinna Mauritaaniasse, selleks sai Nouakchott. 28. novembril 1958 sai Mauritaania autonoomseks vabariigiks ja 28. novembril 1960 iseseisvaks.

3. augustil 2005 toimus Mauritaanias sõjaväeline riigipööre, mida juhtis kolonel Ely Ould Mohamed Vall. Sellega tõugati võimult 21 aastat riiki kõva käega valitsenud Ould Sid'Ahmed Taya. Riigipöörajad kasutasid ära Ould Sid'Ahmed Taya viibimist Saudi Araabias kuningas Fahdi matustel. Kuni aastani 2007 juhtis riiki sõjaväeline valitsus. Riigipeaks nimetatud Ely Ould Mohamed Vall lubas siiski taastada kahe aasta jooksul demokraatia.

26. juunil 2006 toimunud referendumil kiitis rahvas 97% heaks uue põhiseaduse. Sama aasta 19. novembril ja 3. detsembril toimusid riigis parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. 11. märtsil 2007 valiti uueks presidendiks Sidi Ould Cheikh Abdallahi, kes kukutati 6. augustil 2008 toimunud sõjaväelise riigipöördega.

Haldusjaotus

Mauritaania on jaotatud 15 provintsiks (wilāyah; halduskeskused sulgudes):

Vaata ka

Mauritaania riigipeade loend

Viited

↑ https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=MR, vaadatud 30.12.2022.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid

Mauritaania – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Mauritaania – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] ttps://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=MR, vaadatud 30.12.2022.

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[1]

[2]

[3]