Matthias (Saksa-Rooma keiser)

Matthias (24. veebruar 1557 – 20. märts 1619) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog aastast 1612, Ungari kuningas aastast 1608 (Mátyás II nime all) ja Böömimaa kuningas (Matyáš) aastast 1611 kuni surmani. Ta oli keiser Maximilian II poeg ja Rudolf II noorem vend.

Ta abiellus 1593 oma onu Austria ertshertsogi Ferdinand II tütre Tiroli Annaga aastal 1593 ja suri lastetuna. Ka tema noorem vend Maximilian oli aasta varem surnud, mistõttu keisritiitel pärandus Habsburgide Ferdinandi liini noorema haru kätte. 1595 sai Matthias oma onu pärijana Austria ertshertsogiks. 1606 sai ta Habsburgide dünastia peaks ja seega troonipärijaks.

1606 sooritas ta sõjakäigu Ungari protestantlike mässuliste vastu. See lõppes samal aastal Viini rahulepinguga, mille järgi Ungari sai usuvabaduse.

Matthias sundis oma melanhoolia ja hullumeelsushoogude all kannatava vanema venna Rudolfi 1608 Ungari kuninga ja 1611 Saksa-Rooma keisri tiitlist loobuma ning sai ise keisriks. Rudolfile jättis ta Böömimaa kuninga tiitli. Järgmisel aastal suri Rudolf seaduslike järglasteta ja Matthias sai ka Böömimaa kuningaks.

Matthias oli suhteliselt mõõdukas ja tolerantne valitseja, püüdes lepitada katoliiklasi ja protestante, lubades usuvabadust kogu impeeriumis. Sellele vaatamata algas konflikt, millest kasvas välja Kolmekümneaastane sõda, just tema ajal. 1618. aastal algasid rahutused Tšehhi kuningriigis, mida loetaksegi tolle sõja alguseks (1618. aasta Teine Praha defenestratsioon). Sõda saanuks ära hoida, kui keiser ja tšehhid oleksid kompromissile jõudnud, ent vana keiser suri juba järgmisel aastal ning tema järeltulija Ferdinand II oli tõsiusklik katoliiklane, kes tahtis Tšehhi protestandid ja iseseisvuslased täielikult põrmustada.

Eelnev: Rudolf II	Saksa-Rooma keiser 1612–1619	Järgnev: Ferdinand II
	Ungari kuningas 1608–1619
	Böömimaa kuningas 1611–1619

Vaata ka

Habsburgid

Välislingid