Mariama Bâ
Mariama Bâ (1929 Dakar – 1981 Dakar) oli fulbe päritolu Senegali naiskirjanik, üks esimesi ja tähtsamaid Aafrika naiskirjanikke.
Ta sai islami kasvatuse. Ta lõpetas Rufisque'i Normaalkooli ja töötas 1947–1959 õpetajana, seejärel kooliinspektorina.
Oma esimeses romaanis "Une si longue lettre" (1980[viide?]) kritiseeris ta mitmenaisepidamist ja üldse naise seisundit Aafrikas. Romaan on esitatud pika kirjana, mille kirjutab üks naine päeval, mil ta jääb leseks. Ramatoulaye, kes oli olnud traditsiooniline ja allutatud, kirjutab oma sõbratarile Aïssatoule, kes on endale iseseisvuse kätte võitnud. Nii hakkab ta ka ise vabanema.
Teine romaan "Un Chant écarlate" (1981) ilmus postuumselt. Prantslanna Mireille abiellub muslimist senegallase Ousmane'iga. Kui mees salaja teise naise võtab, läheb Mireille hulluks ja tapab oma lapse.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1980 Noma auhind romaani "Une si longue lettre" eest.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lahutas oma abikaasast, parlamendiliikmest Obèye Diopist ning kasvatas üksi üheksat last.