Margaret Mead

Margaret Mead
Margaret Mead
Sünniaeg	16. detsember 1901
Surmaaeg	15. november 1978 (76-aastaselt); New York
Amet	antropoloog, kirjanik
Autasud	Kalinga preemia, National Women's Hall of Fame
	[muuda Wikidatas]

Margaret Mead (16. detsember 1901 Philadelphia, USA – 15. november 1978 New York) oli ameerika kultuuriantropoloog.
Margaret Mead õppis modernse ameerika antropoloogia looja, Franz Boasi käe all. Boas ja tema järgijad (sealhulgas Margaret Mead) olid veendunud, et inimloomus on "impulsside vormitu tühjus", mida vormib isiksuseks ühiskond. Nende arvates oli isiksus sotsiaalne konstrukt, mis ei tulene geneetikast, vaid kultuurist. Kultuur oli nende vaate kohaselt justkui mehaaniline press, milles kõiki indiviide vormitakse. Oma vaatega vastandusid nad eugenistidele, kes välistasid keskkonna mõju ning rõhutasid pärilikkuse olulisust.

Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest

Mead käis ekspeditsioonil Polüneesias asuvatel Samoa saartel, kus ta uuris kohalikke noori. Välitöödel pani ta kirja oma vaated isiksuse ja kultuuri seoste kohta, millest järeldus, et eri kultuurides toimub inimese areng erinevalt, see ei ole universaalne. Mead täheldas, et Samoa noortel ei esinenud teismeea probleeme ning järeldas, et tormiline murdeiga on lääne kultuuri leiutis. Avalikkust enim köitev tähelepanek seisnes samoalaste seksuaalkäitumises – Meadi kirjelduste järgi pidasid nad seksuaalakti kunstiks, seadmata piiranguid soole või suhtestaatusele. Armukadedus oli nende jaoks patt ning abieluvälised kõrvalhüpped lubatud.

Meadi etnograafiline uurimus aitas 1920. aastatel lahendada geenid-keskkond vaidlust, jättes peale keskkonna olulisuse. Samuti tõstis Meadi töö esile kujutluse seksuaalse vabaduse ja ideaalse õnne utoopiast, mis taaselustati aastakümneid hiljem 1960. aastatel, mil Meadist oli saanud antropoloogia elav ikoon. Keskkonnale keskendumine inimese arengus mõjutas muuhulgas ka psühholoogide rolli, kasvatuse ja ühiskonna mõjukust arvestades ja uurides sai psühholoogidest keskne lüli uue ühiskonna rajamisel.

Tunnustus

Margaret Mead valiti 1977. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Isiklikku

Margaret Mead oli abielus Luther Cressmaniga (1923–1928), Reo Fortune'iga (1928–1935) ja Gregory Batesoniga (1936–1950).

Teosed

Coming of Age in Samoa (1928) ISBN 0-688-05033-6
Growing Up in New Guinea (1930) ISBN 0-688-17811-1
The Changing Culture of an Indian Tribe (1932)
Sex and Temperament in Three Primitive Societies (1935)
Male and Female (1949) ISBN 0-688-14676-7
New Lives for Old: Cultural Transformation in Manus, 1928-1953 (1956)
People and Places (1959; noorteraamat)
Continuities in Cultural Evolution (1964)
Culture and Commitment (1970)
Blackberry Winter (1972; biograafiline teos) ISBN 0-317-60065-6

Kirjandus

Leahey, T. H. (1997). A history of psychology: Main currents in psychological thought (lk 366-368). Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.

Välislingid

Margaret Mead and the Samoans