Mine sisu juurde

Mandariin

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib puuviljast; Hiina ametnike kohta vaata artiklit Mandariin (ametnik); filmi kohta vaata Mandariinid.

Mandariinid
Terve ja poolitatud mandariin

Mandariin on hariliku mandariinipuu (Citrus reticulata) vili.

Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele. Viljad on suuremad ja paksema koorega kui apelsinid ja pisut sirge väliskujuga. Punaka varjundiga oranž koor eraldub viljalihast väga kergesti. Koores leidub eeterlikku õli, mida pressitakse; saadust nimetatakse mandariiniõliks. Koor ja seemned moodustavad mandariini massist ligi 26%.[1]

Mandariin on saanud nime ühest päritolupiirkonnast, Mauritiuse saarelt, kus pärismaalased kutsusid selle puu vilju "mandaraks".

Mandariine tarvitatakse peamiselt värskelt lihtsalt söömiseks või kasutatakse värskeid vilju salatites, magustoitudes, tortide kaunistamisel jms. Viljast valmistatakse ka mahla.

Suurimad tootjad maailmas, viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 27,1 miljonit tonni mandariine.[2]

Toodangutabelis on andmed mandariinide, tangeriinide, klementiinide ja satsumade kohta koos.

Suurimad tootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Hiina 13 600 000* 50,3
 Hispaania 1 873 900 6,9
 Brasiilia 959 672 3,5
 Türgi 889 293 3,3
 Egiptus 885 365 3,3
 Maroko 877 111 3,2
 Jaapan 846 300 3,1
 Iraan 825 000* 3,0
 Itaalia 759 579 2,8
 Lõuna-Korea 692 186 2,6
Maailm kokku 27 060 756 100
* – FAO hinnang
Toitained[1]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 85,17 g
Kalorsus 53,0 kcal
Valgud 0,81 g
Lipiidid 0,31 g
Tuhk 0,38 g
Süsivesikud 13,34 g
Sahharoos 6,05 g
Glükoos 2,13 g
Fruktoos 2,40 g
Kiudained 1,80 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 37 mg
Raud (Fe) 0,15 mg
Magneesium (Mg) 12 mg
Fosfor (P) 20 mg
Kaalium (K) 166 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 0,07 mg
Vask (Cu) 0,04 mg
Mangaan (Mn) 0,04 mg
Seleen (Se) 0,10 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 26,70 mg
B1 0,058 mg
B2 0,036 mg
B3 0,376 mg
B5 0,216 mg
B6 0,078 mg
B4 10,2 mg
E 0,20 mg
A 34 μg
β-karoteen 155 μg
α-karoteen 101 μg
β-krüptoksantiin 407 μg
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 ""USDA National Nutrient Database"". ndb.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.12.2014. Vaadatud 05.12.2010.
  2. 2,0 2,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 05.12.2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]