Makrell

Makrell
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii;
Selts	Ahvenalised Perciformes;
Sugukond	Makrelllased Scombridae;
Perekond	Makrell Scomber;
Liik	Makrell scombrus;
Binaarne nimetus
	Scomber scombrus; L., 1758

See artikkel räägib harilikust makrellist; perekonna kohta vaata artiklit Makrell (perekond)

Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.

Makrell elab Atlandi ookeani põhjaosa ida- ja läänerannikul. Eesti rannikuvetest on teda püütud sagedasti eksikalana.

Välimus

Makrelli keha on voolujooneline ja külgedelt pisut kokkusurutud. Tal on omapärased väikesed uimed (5–6 tk) pärast teist selja- ja anaaluime.

Makrelli seljaosa varieerub tumedast hallist kuni rohekassinise värvuseni, pea on sageli sinakasmust. Keha on kaetud 23–33 vöödiga, mis jooksevad mööda külge laineliselt ja korrapäratult keha keskpaigani. Vöötide alt rinnauimest kuni sabauimeni jookseb kitsas tume triip. Rinnauim on sageli tume või tõmmu, selja- ja sabauim hallikas või tume ning lõug ja lõpused on hõbedased. Külgede alumised osad on valged, hõbedased või vaskja läikega ja sillerdavad, kõht on hõbevalge. Pärast surma tuhmuvad sillerdavad värvid kiiresti. Sabauim on kahvlikujuline.^[1]

Täiskasvanud kalade pikkus jääb 35–45 cm vahele, vähesed kasvavad 55 cm pikkuseks. Kevadel kaalub 35 cm pikkune kala ligikaudu 500 grammi ja sügisel, kui nad on rohkem rasvunud, peaaegu 600 grammi. 45 cm pikkused kalad kaaluvad keskmiselt 900–1100 grammi. Tõenäoliselt võivad sügavamast veest leitud 55 cm pikkused makrellid kaaluda kuni 1,8 kg.^[2]

Liigid

Enamikul makrelliliikidel on piiratud levikualad.

Atlandi-Hispaania makrell (Scomberomorus maculatus) elutseb Põhja-Ameerika idarannikul. Nende populatsioon koosneb kahest geograafiliselt piiritletud kalavarude rühmast. Suve saabudes liigub üks suur rühm Põhja-Floridast Uus-Inglismaa ranniku madalatesse vetesse kudema. Seejärel naaseb talveks Florida sügavamatesse vetesse. Teine rühm rändab kudema Mehhiko rannikule, seejärel naaseb talveks sügavamatesse Mehhiko vetesse. Neid kahte rühma vaadeldakse eraldi, kuigi geneetiliselt on nad identsed.

Atlandi makrell (Scomber scombrus) elutseb Atlandi põhjaosas Põhja-Ameerika idarannikul Hatterase maaninast Labradorini, Euroopas Kanaari ja Assoori saartest Islandi, Murmanski ja Novaja Zemljani; Valges meres ja Läänemeres, Vahemeres, Marmara ja Mustas meres. Üksikuid isendeid on leitud Läänemerest. ^[3]

Jaapani makrelli (Scomber japonicus) Atlandi ookeanis ei leidu, kuid ta elutseb Vaikses ookeanis, kus tema rändemudelid sarnanevad Atlandi makrelli omaga. Põhjapoolkera jaapani makrellid rändavad suvel põhja toituma. Talveks rändavad nad aga lõunasse, suhteliselt madalasse vette kudema. Lõunapoolkera makrellid rändavad vastupidises suunas.

Tšiili stauriid (Trachurus murphyi) on enim püütud makrelliline. Levik on Lääne-Austraaliast, Vaikse ookeani lõunaosast kuni Tšiili ja Peruu rannikuni. Sõsarliik on Vaikse ookeani stauriid (Trachurus symmetricus), keda on leitud Vaikse ookeani põhjaosast. Tšiili stauriid elutseb piki tõusuvoolude ala, aga rändab ka avaookeanile. Tema arvukus võib kõikuda sõltuvalt ookeanioludest ning seda mõjutab märkimisväärselt El Niño. ^[4]

Toitumine

Makrell on röövtoiduline kala. Täiskasvanuna on tal teravad hambad ja ta jahib väikseid koorikloomi, krevette ja kalmaare. Makrelle jahivad omakorda suuremad pelaagilised kalad, näiteks tuunikalad ja haid. Makrell on väga ablas kala. Esimene meetod on see, et nad haaravad toitu kohe, kui seda näevad, ning teine meetod on lõpuselehtede kaudu.^[5]

Töönduskala

Makrell on üks tähtsamaid Atlandi ookeani püügikalu. Näiteks Atlandi ookeani kirdeosas kõikusid aastapüügid 1990. aastatel 0,6 ja 0,8 miljoni tonni vahel.^[6]

Toiduainena

Makrelli liha on rasvane ja maitsev ning sellest toodetakse skumbriat – nii nimetatakse õlis konserveeritud noori makrelle.^[viide?] Rasvase kalana sisaldab ta rikkalikult oomega-3-rasvhappeid. Makrelliliha rikneb kiiresti, eriti troopikas, ning võib põhjustada toidumürgistust. Kui makrelli pole korralikult jahutatud või külmutatud, tuleks teda süüa samal päeval, kui ta on püütud.

Viited

↑ http://www.liquisearch.com/mackerel
↑ http://www.gma.org/fogm/Scomber_scombrus.htm
↑ http://www.kalapeedia.ee/makrell.html
↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Mackerel
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2017. Vaadatud 15. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ICES, 2001. Report of the ICES Advisory Committee on Fisheri Management, 2000. Cooperative Research Report, 242, Part 3: 604–911. Copenhagen

Välislingid

Makrell andmebaasis eElurikkus

[1] ttps://www.liquisearch.com/mackerel

[2] ttps://www.gma.org/fogm/Scomber_scombrus.htm

[3] ttps://www.kalapeedia.ee/makrell.html

[4] ttps://en.wikipedia.org/wiki/Mackerel

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2017. Vaadatud 15. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[6] ICES, 2001. Report of the ICES Advisory Committee on Fisheri Management, 2000. Cooperative Research Report, 242, Part 3: 604–911. Copenhagen

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]