Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.

Majanduskasvuks nimetatakse täpsemini riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat. Et SKP ja RKP arvväärtused ei pruugi anda selget ülevaadet majanduse kasvust, kasutatakse võrdlevaid näitajaid ehk juurdekasvu protsentides. Samuti arvestatakse rahvastiku hulka, sest reaalselt kasvab jõukus vaid siis, kui majanduse kasvutempo ületab rahvastiku kasvutempo. Seetõttu kasutatakse majanduskasvu väljendamiseks sisemajanduse koguprodukt (või RKP) elaniku kohta.

Majanduskasvu allikateks võivad olla mitmed tegurid. Stiglitz toob neist välja neli olulist: kapital ehk investeeringud, tehniline progress ehk uurimis- ja arendustegevus ning loodusvarade kasutamine ja areng. Neljas oluline tegur on rahvastik ja tööjõu kvaliteet ehk inimkapital.

Majanduskasv (või kahanemine) on majandustsükliga seotud iga-aastane nähtus. Pikaajaliselt on arenenud maades jälgitav aga selge kasvutrend suurusega umbes 2-3% aastas.

Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Arenenud maades on haritava maa ja maavarade osatähtsus majanduskasvu tagamisel minimaalne.

Majanduskasvu hindamine

Majanduskasvu hindamisel tuleb silmas pidada rida momente:

Kasvu näitab reaalse SKT suurenemine, see tähendab majandus suureneb vaid siis, kui SKT kasvab kiiremini kui hinnad.
Riigi rikkuse kasvu näitab kogu SKT juurdekasv.
Elanike rikkuse kasvu näitab SKT elaniku kohta juurdekasv, see tähendab elanikkond muutub rikkamaks vaid siis, kui SKT kasvab kiiremini kui elanikkond.
Riikide statistika ei arvesta varimajandusega. Seega üldkasutatavates majanduskasvu näitajates ei kajastu varimajanduse osakaalu erinevus.
Majanduskasv on SKT – toodangu – kasv. Majanduskasv ei arvesta riigi "põhivarade", näiteks loodusvarade või füüsilise kapitali kulumisega.
Kuna erinevad toodangu liigid arvutatakse kokku hindade abil, siis on majanduskasv (nagu SKT-gi) tundlik hinnamuutuste suhtes. Erinevate baashindade abil on võimalik saada erinevaid majanduskasvu väärtusi.
Pikaajalise majanduskasvu ja subjektiivsete heaolunäitajate vahel seost ei ole.

Tegurid, millest majanduskasv sõltub

Majanduskasv sõltub antud maal kasutatavatest ressurssidest:

looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energiakandjad);
inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital);
kapital;
tehnoloogia;
ressursside ümberpaigutamine;
majandusvälised tegurid.

Majanduskasvu riskid

Majanduskasvu riskidest kirjutas Rooma Klubi uuringugrupp raamatus "Kasvu piirid" (Limits of Growth). Selles tõendatakse, et majanduskasv, seotult tarbimise kasvuga, toob kaasa ka reostuse kasvu. Majanduskasv saab olla vaid ajutine, ökoloogiliselt tasakaalulise majanduse kasv on null. Indrek Tarandi üheks teesiks 2011. aasta presidendivalimistel oli: "Leian Eestile ainitise majanduskasvu asemel parema eesmärgi".

Majanduskasvu, energia- ja ressursitarbimise kasvu vahelise seose lahutamine

Majanduskasvu, energia- ja ressursitarbimise kasvu vahelise seose lahutamine (inglise decoupling) on jätkuv majanduskasv (SKT kasv), mis ei too kaasa ressursikasutuse, jäätmete, saaste kasvu^[1], mis saavutatakse ressursi- ja energiakasutuse tõhususe kasvuga^[1].

Mõõdetakse mahukuse näitajatega (nt majanduse CO₂- ja energiamahukus)^[1].

Siiski on seni vähe tõendeid absoluutse seose kaotamise võimalikkusest^[1].

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 19.10.2012)

[SEI-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 19.10.2012)

[1]