Müts
Ilme
Müts on suhteliselt lihtsa tegumoega tavaliselt pehmest materjalist peakate.[1]
Tänapäeva Eestis on mütsidest kasutusel sonid, baretid, beanie'd, talvemütsid, jahimehemütsid, vihmamütsid, vähemal määral nokkmütsid (sh kaptenimütsid ja sõjaväemütsid) jne.[2]
Lastemütse: beebimütsid, puuvillased kevad-sügismütsid, õhukesed suvemütsid, rannamütsid, nokamütsid, meriinovillast mütsid, paksema voodriga talvemütsid jne.
Eestis ajalooliselt kantud vanemat tüüpi mütse:
- härjasüdamemüts
- kabimüts
- ketasmüts
- kikk-kõrvamüts
- lontmüts
- murumüts
- nelja sopi müts
- netsmüts
- nokkmüts
- pottmüts
- punane kübar
- rannamüts
- ratasüll
- sariküll
- topsmüts
- tuttmüts
- udarmüts
- võrkmüts[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 13.08.2020
- ↑ Mütsid. Vaadatud 14.08.2020
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 121
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Müts |