Mätja
| Mätja | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 5,6 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 23 (1.01.2019)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 5287[3] | |
| Koordinaadid: 58° 32′ N, 22° 45′ E | |
  | |
 |
Mätja on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Leisi valda.
Ajalugu[4][5]
[muuda | muuda lähteteksti]Mätja küla asub linnulennu kaugusel Karja kirikust, mille ehitust alustati 13. sajandi lõpul ja jätkati 14. sajandil. Samast ajast on ka nimetatud Mätja küla saksapäraselt Mettil. Külad on koondunud ümber kiriku, sest kirik oli külade keskus. Õppetöö toimus külakoolides. Ka Mätjal oli oma külakool ja kool allus kirikule. Vahemaad tundusid sel ajal pikad ja naaberkülas oli ka oma külakool. Lapsi oli peredes palju ja neid jagus igasse kooli (Õeste – 20 õpilast, Koikla – 15 õpilast, Oitme – 25 õpilast, Mätja – 35 õpilast). Koolid töötasid talukambrites seni, kuni ehitati suuremad hooned. 19. sajandi lõpul töötas Karja kihelkonnas 2 kihelkonnakooli ja 21 külakooli. Mätja külas on olnud 10 tuulikut, millest võib järeldada, et küla asetseb tuulte keerises.
Suurem keskus Mätja küla kõrval oli Pärsama, kus oli vallamaja, pank, kauplus ja rahvamaja. Vallamajas käis rahvas oma kirjaasju ajamas. Vana vallamaja, mis on säilinud tänapäevani, on heas korras ja seal elab Leisi valla vanim elanik Andrei Lempu, kes peab kevadel 2018 oma 100. sünnipäeva. Andrei Lempu on pärit Tareste külast Jaani talust. Mätja külas elab Rosalie Null, kes peab suvel 2018 oma 100. sünnipäeva.[6]
Elu on külades aina paremaks läinud, toimib bussiliiklus, peredes on autod ja kiire internet. Inimesed ostavad maale talukohad, ehitavad majad üles sellistena, nagu nad olid ammusel ajal: servamata laudadest ja puitakendega. Sinna minnakse otsima rahu ja vaikust, siiski hinnatakse ilusat kodu ja korras aeda. Mätja-Tareste küla taludesse on tulnud mitmeid kordi Leisi valla heakorrakomisjoni aumärk “Kaunis kodu”. Sama märgi on saanud ka Mätja-Tareste seltsimaja 2015. aastal. Nüüdses seltsimajas, mis asub küla keskel, oli vanasti Roobaka mõisa kõrts. Kõrts jäi täpselt Roobaka mõisa ja Karja kiriku vahele. Tulles kirikust, tehti peatus kõrtsis, puhati jalgu, võeti keelekastet ja ka hobustele anti puhkust. Kõrtsis müüdi peamiselt alkoholi, kuid seal kaubeldi ka omale kevadeks teenijaid ja sulaseid, anti teada küla uudiseid ja mälestati lahkunuid. Hoone on ehitatud kividest püsima aastateks. Kolhoosi ajal valati põrandaid ja kivisse sai aasta 1952, sel ajal kasutati hoonet vilja-plaatkuivatina. Vili laotati metallplaadile, millel olid õhuaugud sooja õhu läbilaskmiseks, alt köeti puudega ja vilja tuli aeg-ajalt segada, seda tehti jalgadega viljas sumades, mis oli peamiselt laste töö. Hiljem sai kuivatisse ka kiirkuivati.
1990. aastal alustati Mätja-Tareste külakokkutulekute korraldamistega, mis toimuvad iga 5 aasta tagant. Esimene kokkutulek toimus Mätja külas Lepiku talus, mis seisis tol ajal tühjana, mille hiljem ostis mees Mustjala vallast. Hilisemad kokkutulekud toimusid külaplatsil, millest sai hiljem jaanitulede pidamise koht. Mätja külas on olemas oma Jaan Tehvena talust, kes süütab alati jaanitule.
Kui vanasti oli Mätja-Tareste külades 23 talu, siis praegul on Mätjal 13 talu: Veerismäe, Pärdi, Tehvena, Lepiku, Armanda, Jahmaste, Mäeristi (Adu-Jaani), Adu-Jurna, Reedika, Kustu, Uue-Lauri, Laasi ja Lüüri. Tarestes on 5 talu: Saadu, Uuemardi, Peetri-Jaani (Jaani), Andruse ja Jurna. See teeb kokku 18 talu. Osade talukohtade omanikud on suvitajad, kes leiavad ilusate ilmadega alati aega tulla Mätjale. Ka külateed on asfalteeritud ja kiviaiad on leidnud koha Mätja külla. Pered valgustavad oma koduõuesid, et muuta hubaseks pikki ja pimedaid sügisõhtuid. Mätja küla külastavad tuntud muusikud ja korraldatakse tutvumisõhtuid. Mätja-Tareste seltsimajas on palju tehtud ja on veel palju teha ka. Kevadiste koristustalgutega on korrastatud majaümbrust ja jaanituleplatsi.
Mätja-Tareste Küla Selts[7]
[muuda | muuda lähteteksti]Mätja-Tareste küla selts loodi 2009. aastal kahe kõrvuti asetseva küla elanike poolt. Seltsi eesmärk on säilitada ehedat külaelu ja siduda seda tänapäeva kiire elutempoga. Küla seltsi tegemistes võivad kaasa lüüa nii teiste külade elanikud kui ka need, kelle juured on pärit Mätja külast.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Käsikiri 3. Mätja-Tareste kulakokkutulekust 8. juuli 2000. a
- ↑ Väli, Heino (1998). Karja kirik ja kihelkond. Leisi: TormiKiri.
- ↑ Anete Kruusmägi (26. veebruar 2018). "Suvel 100aastaseks saav Rosalie Null koob ikka veel sokki". Pärnu Postimees. Vaadatud 23. märtsil 2018.
- ↑ Mätja-Tareste Küla Selts. "Külaseltsist". Vaadatud 08.11.2017.
