Louis Hjelmslev

Louis Hjelmslev (3. oktoober 1899 – 30. mai 1965) oli taani lingvist ja semiootik, kelle ideed olid aluseks Kopenhaageni lingvistikakoolkonna kujunemisele.

Hjelmslev õppis Kopenhaagenis, Prahas ja Pariisis indoeuroopa võrdlevat keeleteadust. Tema õpetajateks olid Antoine Meillet ja Joseph Vendryes. Koos kolleeg Hans-Jørgen Uldalliga töötati välja strukturalistlik keeleteaduslik teooria, mille nimeks sai glossemaatika.

Louis Hjelmslev oli formaalse keeleteaduse rajaja, ^[1] kes pidas keeleteadust ja glossemaatikat formaalseks teaduseks. Hjelmslevi teooria levis laialdaselt struktuurses ja funktsionaalses grammatikas ning semiootikas. Hjelmslevi teooria on kaasaegse semiootika üks põhilisi teooriaid.

Glossemaatika

Glossiivi termini võtsid Louis Hjelmslev ja Hans Jørgen Uldall kasutusele 1930. aastatel.^[1] Termin tuleneb kreeka keele sõnast (γλωσσα – glossa), mis tähendab keelt.

Hjelmslevi teooria on ennekõike varajane matemaatiline metoodika keele analüüsimiseks, mis sai hiljem funktsionaalse ja struktuurilise grammatika praeguste mudelite aluseks.^[2]

Glossemaatika määratleb glossiivi kui keele kõige põhilisemat üksust või komponenti. Glossiivi on määratletud kui väiksemat taandamatut ühikut nii keele sisu kui ka väljendustasandil, väljendustasandil on glossiiv foneemiga peaaegu võrdne. Sisutasandil on tegemist väikseima tähendusühikuga, mis on mõiste aluseks. Näiteks lehm koosneb tähendusosast emane ja koduveis, mida võib jagada veelgi väiksemateks tähendusüksusteks – glossiivideks. Analüüsi laiendatakse järk-järgult funktsioonidele, mida üldisemalt nimetatakse sõltuvusteks, uurimisele diskursuse tasandi elementide (mida nimetatakse protsessiks) ning keelelise süsteemi tähenduse ja vormi vahel.^[3]

Kopenhaageni lingvistikakoolkond

Kopenhaageni lingivistikakoolkonna asutasid Hjelmslev ja rühm Taani kolleege 1931. aastal, 24. septembril. Nende peamiseks inspiratsiooniks ja eeskujuks oli Praha lingvistikakoolkond, mis asutati 1926. aastal. Ennekõike oli see foorum keeleteaduse teoreetiliste ja metoodiliste probleemide arutamiseks. Esialgu oli nende huvi peamiselt foneemi alternatiivse kontseptsiooni väljatöötamine, kuid hiljem kujunes sellest terviklik teooria, mis koostati glossemaatika abil ja mida mõjutas eriti strukturalism (strukturaallingvistika). Rühma liikmeskond kasvas kiiresti ja tulemuseks oli märkimisväärne hulk väljaandeid, sealhulgas ebaregulaarne teoste seeria pealkirjaga "Kopenhaageni lingvistilise ringi tööd". Toodeti bülletään, millele järgnes rahvusvaheline keele struktuursete uuringute ajakiri Acta Linguistica (hiljem nimega Acta Linguistica Hafniensia ^[4], mis asutati koos Praha lingvistidega. See oli sel ajal ainus ajakiri, mis oli otsesõnu pühendatud strukturalismile. Ühe lühikese vaheajaga aastatel 1934–1937, kui Hjelmslev pidas loenguid Aarhusi ülikoolis, tegutses ta ringkonna esimehena.^[5]

“Sissejuhatus keeleteooria alustesse”

Louis Hjelmslevi üks peateoseid "Sissejuhatus keeleteooria alustesse" ilmus 1943. aastal. Teos käsitleb kolme peamist omavahel seotud teemat: keeleteooria üldised kriteeriumid, keeleteooria eripära ja keele suhe mittesõnalise suhtlusega. Selles raamatus kritiseerib Hjelmslev tollal keeleteaduses valitsevaid meetodeid kui kirjeldavate, isegi anekdootlike ja süstematiseerimata meetoditena. Sarnaselt Ferdinand de Saussure'iga (1857–1913) pidas ka Louis Hjelmslev keelt märgisüsteemiks.

Teosed eesti keeles

"Sissejuhatus keeleteooria alustesse" (Omkring Sprogteoriens Grundlæggelse). Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Koostanud Urmas Sutrop. Sari Avatud Eesti Raamat, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2012, 226 lk

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Pieter A. M. Seuren (4.aprill 1998). Western linguistics: An historical introduction. Wiley Blackwell. Lk 160-167. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)
↑ Chrsitopher S. Butler (2003). Structure and Function: A Guide to Three Major Structural-Functional Theories, esimene osa (pdf) (PDF). Amsterdam: John Benjamins. Lk 121-124.
↑ Louis Hjelmslev (1961). Prolegomena to a Theory of Language. Madison, USA: University of Wisconsin Press.
↑ "List of issues Acta Linguistica Hafniensia". Taylor & Francis Online. Vaadatud 30.05.2021.
↑ Henk Schultink (1981). Hjelmslev og tredivernes strukturelle lingvistik: En presentation. Tijdschrift voor Skandinavistiek (taani keeles).

Välislingid

[:0-1] 1,0 ^1,1 Pieter A. M. Seuren (4.aprill 1998). Western linguistics: An historical introduction. Wiley Blackwell. Lk 160-167. {{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aasta= (juhend)

[2] Chrsitopher S. Butler (2003). Structure and Function: A Guide to Three Major Structural-Functional Theories, esimene osa (pdf) (PDF). Amsterdam: John Benjamins. Lk 121-124.

[3] Louis Hjelmslev (1961). Prolegomena to a Theory of Language. Madison, USA: University of Wisconsin Press.

[4] "List of issues Acta Linguistica Hafniensia". Taylor & Francis Online. Vaadatud 30.05.2021.

[5] Henk Schultink (1981). Hjelmslev og tredivernes strukturelle lingvistik: En presentation. Tijdschrift voor Skandinavistiek (taani keeles).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]