Louis Braille
| Louis Braille | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 4. jaanuar 1809 |
| Surmaaeg |
6. jaanuar 1852 (43-aastaselt) Pariis (Prantsusmaa) |
| Matmispaik | Panteon (Pariis), Coupvray |
Louis Braille [braj] (4. jaanuar 1809 Coupvray Pariisi lähedal – 6. jaanuar 1852 Pariis) oli Braille' kirja leiutaja.
Ta oli juba sünnist saadik ühest silmast pime sümpaatilise silmapõletiku tõttu. Kolmeaastasena vigastas ta oma sadulsepast isa töökojas mängides naaskliga teist silma nii, et jäi varsti pimedaks.
Ta saadeti 1819. aastal Valentin Haüy pimedatekooli õppima. See oli maailma vanim seesugune kool (rajatud 1784).
Pimedatekoolis sai Braille silmapaistvaks tšellistiks ja organistiks. Ta mängis orelit paljudes kirikutes üle Prantsusmaa.
1821. aastal külastas kooli endine Prantsuse armee kapten Charles Barbier, kes tutvustas oma leiutist, mida nimetas öökirjutamiseks. Selles oli iga tähte võimalik esitada 12 punkti ja kriipsude abil. Braille õppis selle ära, kuid pidas seda keeruliseks.
1825. aastal arendas Braille välja 6-punktilise punktkirja, mis on tuntud kui Braille kiri. Ta jättis kriipsud ära ja vähendas punktide arvu 6-le, mis võimaldas kirja lugeda üheainsa sõrme otsaga. Esimene raamat selles ilmus aastal 1829. Selle pealkiri oli "Sõnade, muusika ja lihtsate laulude punktide abil kirjutamise meetod pimedatele ja nende lähedastele kasutamiseks". Hiljem konstrueeris ta ka esimese pimedate kirja trükimasina.
Tema eluajal ei õpetatud pimedate kirja üheski koolis. Seda kirja tunnustati ametlikult alles 1854. aastal, kaks aastat pärast Braille surma.