Mine sisu juurde

Lorentzi teisendus

Allikas: Vikipeedia
Diagramm 1. Suure kiirendusega vaatleja vaade aegruumile aegruumi trajektoori kõrval.

Vertikaalne suund kujutab aega. Horisontaalne kujutab ruumi, punktiirjoon on vaatleja trajektoor aegruumis. Diagrammi alumine neljandik tähistab vaatlejale nähtavaid sündmusi. Ülemine neljandik tähistab vaatlejale tulevikus nähtavaid sündmusi. Pisikesed punktid on suvalised sündmused aegruumis.

Punktiirjoone kallak (hälve vertikaalsusest) näitab vaatleja suhtelist kiirust. Pane tähele, kuidas vaade aegruumile muutub, kui vaatleja kiirendab

Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1]

Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleneb asjaolust, et valguse kiirus kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune on.

Kiiruste korral, mis on valguse kiirusest tunduvalt väikesemad, kattuvad Lorentzi teisendused hästi vastavate Galilei teisendustega. Viimane on kooskõlas üldisema faktiga, et erirelatiivsusteooria saab väikestel kiirustel Newtoni mehaanikaga peaaegu identseks.

Lorentzi teisenduste kuju

[muuda | muuda lähteteksti]

Lorentzi teisendus teineteise suhtes kiirusega v liikuvate vaatlejate jaoks on

,

kus suurust

nimetatakse Lorentzi teguriks ja viimast teisendust Lorentzi tõukeks suunas x.

Maatrikskuju

[muuda | muuda lähteteksti]

Ülalkirjeldatud Lorentzi tõuge väljendub maatriksite keeles kui

kus ja .

Viimane teisendus kirjeldab vaid Lorentzi tõuget, kuid Lorentzi teisenduste hulka kuuluvad veel näiteks ruumi pöörded ja peegeldused. Üldiselt, kui Lmn (m,n = 0,1,2,3) tähistavad Lorentzi teisenduse maatriksi elemente, siis iga maatriks, mis rahuldab tingimust

kirjeldab mingisugust Lorentzi teisendust. tähistab siin tasase aegruumi meetrikat ehk Minkowski meetrikat

Või lühemalt (tähistuse kohta vt artiklit diagonaalne maatriks). Mõnikord kasutatakse ka meetrikat , kuid see on kokkuleppe küsimus, sest sisulist erinevust nende vahel pole.

Lorentzi teisendused moodustavad Lorentzi rühma.

  1. Misner, Thorne, Wheeler Gravitation (1973), lk 66