Leedu Riiklik Ooperi- ja Balletiteater
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2023) |
Leedu Riiklik Ooperi- ja Balletiteater (Lietuvos nacionalinis operos ir baleto teatras) on Vilniuses aadressil A. Vienuolio g. 1 asuv Leedu Rahvusooper. Allub Leedu Kultuuriministeeriumile ja on riigieelarvest rahastatav.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Asutati 1920. aastal Kaunases Leedu Kunstiarendajate Ühingu (Ten Lietuvių meno kūrėju) poolt. Andis Rahvusooperina esimese etendusena 31. detsembril 1920 Giuseppe Verdi "La traviata". 16. juunil 1921 esinesid Anton Rubinšteini ooperi "Deemon" etenduse ajal kolm baleriini, mis pani aluse balletitrupi asutamisele Rahvusooperi koosseisus. Kuni teise Nõukogude okupatsiooni alguseni 1944. aasta septembris esitas teater 43 helilooja 64 ooperit, kusjuures repertuaaris domineeris konkurentsitult itaalia ooper.
Etendused toimusid 1892. aastal ehitatud Kaunase Deutsches Theateri hoones (500 kohta), mis 1925. aastal põhjalikult rekonstrueeriti. Ooperitrupp käis 1935. aastal esinemas Monte Carlos ja Londonis ning 1936. aastal Buenos Aireses Teatro Colónis. Trupi nimekaimad solistid osalesid Riia, Tallinna, Stockholmi, Pariisi, Praha, Rooma ja Milano ooperiteatrite etendustes. Teater andis etendusi nii esimese Nõukogude kui ka Saksa okupatsiooni aastatel 1940–1944.
Tegevus nõukogude ajal
[muuda | muuda lähteteksti]Teise Nõukogude okupatsiooni eel 1944. aasta septembris põgenesid 30 ooperisolisti, pool balletitrupist, väljapaistvad dirigendid ja koormeistrid ning heliloojad läände. See halvas pikaks ajaks Rahvusooperi normaalse töö. 1948. aastal kolis ooperi- ja balletitrupp Vilniusse Poguljanka teatrimajja. Repertuaari lisandusid rahvuslikud ooperid, nagu Vytautas Klova "Pilėnai" („Pelmeenid”) ja Julius Juzeliūnase "Sukilėliai" („Mässulised”). 1974. aastal valmis arhitekt Elena Nijolė Bučiūtė projekti järgi Rahvusooperi uus hoone (1142 kohta, pärast rekonstrueerimist 984 kohta). Nõukogude ajal autasustati teatrit Tööpunalipu ordeniga. Alates 1998. aastast on kasutusel praegune nimi. 2023. aasta märtsis algas teatrihoones kapitaalremont. Vahetatakse aknad ja uuendatakse keskkütte süsteemi, teatrihoone katus saab uue katte ja fuajeed värske väljanägemise.
Trupp arenes kiiresti üheks Nõukogude Liidu juhtivaks ooperikollektiiviks. Vilniuses käisid laulmas rahvusvahelise tasemega solistid Edda Moser, Anna Tomowa-Sintow, Grace Bumbry, James King, Nicola Rossi-Lemini, Louis Quilico, Yvette Chauvire jt. Ooperitrupp andis külalisetendusi Moskvas (1954, 1963, 1970, 1986), Leningradis (1958) ja Riias (1979). 1945.–2000. aastal lisandus mängukavva iseseisvusaegse tegevusperioodiga võrreldes 40 vene, nõukogude ja lääne heliloojate ooperit ning 14 Leedu helilooja 20 ooperit.
Teatris töötasid tunnustatud solistid: NSV Liidu rahvakunstnik Jonas Stasyunas (bariton), Eduardas Kanyava (bariton), Antanas Satkunas (tenor), Milano La Scalas ja Tallinna Estonias laulnud Virgilijus Noreika (tenor), Vladas Chiasas (tenor), Vaclovas Daunoras (bass), Romanas Mariyošius (bariton), Irena Ilene (sopran), Jadwiga Pyatrashkyavichyute (sopran), Birutė Almonaitytė (metsosopran) jt.
Leedu Rahvusooper tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1987. aastast, mil esitati viimane nõukogude ooper, on radikaalselt muutunud Rahvusooperi repertuaaripoliitika. Domineerib rahvusvaheline püsirepertuaar ning esitatakse leedu heliloojate populaarseid teoseid ning uudisloomingut. Ooperitrupp on käinud etendusi andmas Ladina-Ameerikas (1989, 8 riiki), Varssavis (1990), Itaalias (1992), Hollandis (1991, 1992, 1993, 1995, 1996), Savonlinnas (1993), Saksamaal (2000), Taiwanil (2000) ja Tallinnas (2011).
Tegemist on repertuaariteatriga, mille hooaeg kestab septembrist juunini. Hooaja jooksul on mängukavas 12–15 ooperit, millest 3–4 on uuslavastused ja üks neist lasteooper, 12–14 balletti, 2–3 operetti ja üks muusikal. Teatri koosseisus on 17 solisti, ooperikooris on 40 mees- ja 40 naislauljat. Teatri peadirigent ja muusikajuht oli aastatel 1975–1990, 1994–1997, 1998–2000 ja 2003–2005 Jonas Aleksa. 2008.–2018. aastal oli sellel kohal Robertas Šervenikas. Alates 2018. aastast on kunstiline juht Sesto Quatrini ja peadirigent Ričhardas Šumila.
15. jaanuaril 2003 asutati teatri juurde ooperistuudio, mille esimeseks kunstiliseks juhiks sai Virgilijus Noreika. Stuudio trupp andis 24. veebruaril 2004 oma esimese etenduse, milleks oli Rossini "Sevilla habemeajaja". Eesti teatrikunstnik Eldor Renter on külalisena kujundanud Leedu Rahvusooperis Verdi "Rigoletto" (1976) ja "Othello" (1983), Straussi "Nahkhiire" (1980) ja "Viini vere" (1998), Delibesi "Coppelia" (1983), Prokofjevi "Tuhkatriinu" (Zoluška) (1984), Gounod’ "Fausti" (1988), Tšaikovski "Uinuv kaunitar" (1993) ja Lehári "Lõbus lesk" (2003). Neeme Kuningas lavastas 1996. aastal Carl Maria von Weberi "Nõidküti".
2001.–2011. aastal toimusid ooperitrupi vabaõhuetendused ka Trakai lossi hoovis. 2006. aastal toimus esimene ühislavastus välismaise ooperitrupiga. Selleks oli Giacomo Puccini ooperi "Madama Butterfly" lavastus koos New Yorgi Metropolitan Opera trupiga. Hiljem on toimunud veel 12 ühislavastust rahvusvaheliselt tunnustatud ooperiteatritega. Leedu Rahvusooper on Balti riikide ooperiteatritest esimene, mis võtab 2023/2024. aasta mängukavva Hispaania operetivariandi zarzuela.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lietuvos nacionalinis operos ir baleto teatras koduleht (opera.lt)
- Tiit Made. Ooperimaailm. I köide, Tallinn, 2012