Laiatoimelised antibiootikumid
Laiatoimelised ehk laia toimespektriga antibiootikumid on antibiootikumid, mis toimivad suure hulga eritüübiliste bakterite vastu. Laiatoimelised antibiootikumid on efektiivsed nii gramnegatiivsete kui ka grampositiivsete bakterite puhul. See on nende peamine erinevus võrreldes kitsatoimeliste antibiootikumidega, mis mõjutavad kas gramnegatiivseid või grampositiivseid baktereid, kuid mitte mõlemaid.
Laiatoimeliste antibiootikumide tavapärased näidustused on järgmised:
- vajadus määrata ravi juhtudel, kus haigustekitajat ei ole suudetud või ei ole jõutud tuvastada, ent kus raviga viivitamine võib kujutada endast ohtu patsiendi tervisele;
- bakteriaalsed nakkused, mille tekitajatel on välja kujunenud resistentsus kitsatoimeliste antibiootikumide suhtes;
- superinfektsioonid, mille puhul on tegemist samal ajal mitut liiki haigustekitajatega.
Laiatoimeliste antibiootikumide kasutamise puhul on peamiseks ohuks nende laiaulatuslik rünnak nii paha- kui ka healoomuliste bakterite vastu eri elundkondades, mis võib võrreldes kitsatoimeliste antibiootikumidega kaasa tuua organismi mikrofloora üldise tasakaalutuse ning viia antibiootikumide suhtes resistentsete organismide vohamiseni.
Laiatoimeliste antibiootikumide hulka liigitatakse:
- aminoglükosiidid (näiteks streptomütsiin)
- mõned beetalaktaamid (näiteks erinevad karbapeneemid)
- fluorokinoloonid (näiteks levofloksatsiin, norfloksatsiin, ofloksatsiin)
- klooramfenikool
- mõned makroliidid (näiteks asitromütsiin)
- tetratsükliinid (näiteks tetratsükliin ja doksütsükliin)