Mine sisu juurde

Kunstmuru

Allikas: Vikipeedia
Kunstmuru külgvaates

Kunstmuru on sünteetilistest kiududest valmistatud kate, mis näeb välja nagu naturaalne muru ja mida kasutatakse spordiväljakutel, erahoovides ja mujal, kus varem kasutati looduslikku muru. See ei vaja niisutamist ega niitmist. Sisestaadionid võivad seda vajada, kuna loodusliku muru fotosünteesiks puudub päikesevalgus. Puudusteks on regulaarne puhastusvajadus ja suurenenud tervise- ja keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad selle valmistamiseks kasutatava nafta ja mürgiste kemikaalidega.

Kunstmuru ettevõtet reklaamiv vastava kattega auto
Kunstmuru paigaldamine
Lapsed kunstmurul jalgpalli mängimas. Suurendatult on näha õhku paiskunud granuleeritud kummi osakesed

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

David Chaney, kes kolis 1960. aastal USA Põhja-Carolina osariigis asuvasse Raleigh'sse ja töötas hiljem Põhja-Carolina osariigi ülikooli tekstiilikolledži dekaanina, juhtis Research Triangle Parki teadlaste meeskonda, mis lõi esimese äriliselt eduka kunstmuru. Selle saavutuse tõttu kuulutas väljaanne Sports Illustrated Chaney meheks, kes "vastutab siseruumides kõrgliiga pesapalli ja miljonite porimattide eest".

Kunstmuru paigaldati esmakordselt 1964. aastal Rhode Islandil Providence'is asuva Moses Browni kooli puhkealale.[1] Materjal sai laiemalt tuntuks 1966. aastal, kui AstroTurf paigaldati Astrodome'i väljakule Houstonis Texases.[1]

Kunstmuru kasutamine levis USA-s ja Kanadas laiemalt 1970. aastate alguses, seda paigaldati nii sise- kui ka välisstaadionitele, mida kasutati pesapalli ja Ameerika jalgpalli mängimiseks. Üleriigiliselt on USA-s paigaldatud üle 11 000 kunstmuru mänguväljaku.[2] Tööstuskontserni Synthetic Turf Council andmetel paigaldati ainuüksi USA-s 2013. aastal üle 1200 kunstmuru katte.[2]

Keskkonna- ja terviseprobleemid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnes kunstmurus kasutatakse täidist, näiteks räniliiva, kuid palju kasutatakse granuleeritud kummi. Purustatud kummi saab valmistada taaskasutatud autorehvidest ja see võib sisaldada raskmetalle, PFAS-kemikaale ja muid keskkonnaohtlikke ning organismide sisenõrenäärmete talitlust häirivaid kemikaale. Samuti lagunevad kunstmuru sünteetilised kiud. Seega leostuvad kunstmuru kemikaalid keskkonda ning kunstmuru on mikroplasti- ja kummisaaste allikas õhus, magevees, merevees ja pinnases.[3][4][5][6][7][8][9] Norras, Rootsis ja teistes kohtades on kunstmurust pärinevad kummigraanulid suuruselt teine mikroplasti allikas keskkonnas pärast rehvi- ja teekulumisosakesi, mis moodustavad suure osa peenest teeprahist.[10][11][12] Juba 2007. aastal pakkus lobirühm Environment and Human Health, Inc. välja keelu purustatud rehvide kasutamisele spordi- ja mänguväljakutel, lähtudes terviseprobleemidest;[13] 2022. aasta septembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku eelnõu piirata plastgraanulite kasutamist spordiväljakute täidisena.[14]

Võimalust, et kunstmurus sisalduvad kantserogeensed ained võivad suurendada inimese vähiriski (kunstmuruvähi hüpotees), uuriti 21. sajandi esimestel kümnenditel, 2020. aasta paiku leiti, et seos vähiriskiga on väike.[15][16][17][18] Kuid mured on laienenud ka teistele inimeste terviseriskidele, nagu endokriinsüsteemi häired, mis võivad mõjutada varajase teismelise tervist, rasvumist ja laste tähelepanuvõimet.[19][20][21][22] Samuti on näidatud võimalikku kahju kalade [5] ja vihmausside [23] populatsioonidele.

New Jersey keskkonnakaitse osakonna uuringus analüüsiti viiel kunstmuruväljakul füüsilise tegevuse tagajärjel õhku keerutatud tolmus leiduvaid pliid ja muid metalle. Tulemused viitavad sellele, et isegi madal aktiivsus väljakul võib põhjustada neid kemikaale sisaldavate tahkete osakeste sattumist õhku, kus neid sisse hingatakse ja see võib olla kahjulik. Autorid väidavad, et kuna lastele pole ohutu ükski plii kogus, siis "ainult põhjalik väljakute testimine võib anda kindluse, et plii või muud metallid, mida kasutatakse nende ehitamisel ja hooldamisel, ei ohusta nendel väljakutel tervist".[24]

Aastatel 2014–2021 Hispaanias võetud proovide põhjal leiti, et Barcelonat ümbritsevast merest leitud plastist ligi 15% pärineb kunstmurust.

Kunstmuru väljakuserva kogunenud plastpuru

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Dave Brady, "It's All So Artificial: The Uncommon Ground", Petersen's 12th Pro Football Annual, 1972. Los Angeles: Petersen Publishing Co., 1972; pp. 62–65.
  2. ↑ 2,0 2,1 Weeks, Jennifer (2015). "Turf Wars". Distillations Magazine. 1 (3): 34–37. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2018. Vaadatud 22. märtsil 2018.
  3. ↑ Lerner, Sharon (8. oktoober 2019). "Toxic PFAS Chemicals Found in Artificial Turf". The Intercept. Vaadatud 4. jaanuaril 2020.
  4. ↑ Celeiro, Maria; Armada, Daniel; Ratola, Nuno; Dagnac, Thierry; de Boer, Jacob; Llompart, Maria (1. mai 2021). "Evaluation of chemicals of environmental concern in crumb rubber and water leachates from several types of synthetic turf football pitches". Chemosphere (inglise). 270: 128610. Bibcode:2021Chmsp.270l8610C. DOI:10.1016/j.chemosphere.2020.128610. ISSN 0045-6535. PMID 33121811.
  5. ↑ 5,0 5,1 Chiba, Rihito; Fujinuma, Ryosuke; Yoshitomi, Tomoyasu; Shimizu, Yasuo; Kobayashi, Makito (24. jaanuar 2023). "Ingestion of rubber tips of artificial turf fields by goldfish". Scientific Reports (inglise). 13 (1): 1344. Bibcode:2023NatSR..13.1344C. DOI:10.1038/s41598-023-28672-3. ISSN 2045-2322. PMC 9873930. PMID 36693897.
  6. ↑ "Microplastic Pollution from Artificial Grass – A Field Guide". KIMO. 27. veebruar 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2017. Vaadatud 19. aprillil 2017.
  7. ↑ "Artificial Turf. Why it is not the answer". SELVA. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2016. Vaadatud 19. aprillil 2017.
  8. ↑ "Microplastics in agricultural soils: A reason to worry?". Norwegian Institute for Water Research (NIVA). 3. veebruar 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2017. Vaadatud 19. aprillil 2017. Microplastics are increasingly seen as an environmental problem of global proportions. While the focus to date has been on microplastics in the ocean and their effects on marine life, microplastics in soils have largely been overlooked. Researchers are concerned about the lack of knowledge regarding potential consequences of microplastics in agricultural landscapes from application of sewage sludge.
  9. ↑ "Environmental and health impacts of artificial turf: a review" (PDF). Environ Sci Technol. 48 (4): 2114–29. 2014. DOI:10.1021/es4044193. PMID 24467230. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. märts 2024. Vaadatud 3. augustil 2023. The major concerns stem from the infill material that is typically derived from scrap tires. Tire rubber crumb contains a range of organic contaminants and heavy metals that can volatilize into the air and/or leach into the percolating rainwater, thereby posing a potential risk to the environment and human health.
  10. ↑ Kole, Pieter Jan; Löhr, Ansje J.; Van Belleghem, Frank; Ragas, Ad; Kole, Pieter Jan; Löhr, Ansje J.; Van Belleghem, Frank G. A. J.; Ragas, Ad M. J. (20. oktoober 2017). "Wear and Tear of Tyres: A Stealthy Source of Microplastics in the Environment". International Journal of Environmental Research and Public Health (inglise). 14 (10): 1265. DOI:10.3390/ijerph14101265. PMC 5664766. PMID 29053641.
  11. ↑ Bø, S M; Bohne, R A; Aas, B; Hansen, L M (1. november 2020). "Material flow analysis for Norway's artificial turfs". IOP Conference Series: Earth and Environmental Science. 588 (4): 042068. Bibcode:2020E&ES..588d2068B. DOI:10.1088/1755-1315/588/4/042068. ISSN 1755-1307.
  12. ↑ "Tire wear foremost source of microplastics". IVL Swedish Environmental Research Institute. 29. märts 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2017. Vaadatud 19. aprillil 2017. researchers have ranked the sources of microplastic particles by size. The amount of microplastic particles emitted by traffic is estimated to 13 500 tonnes per year. Artificial turf ranks as the second largest source of emissions and is responsible for approximately 2300-3900 tonnes per year.
  13. ↑ David R. Brown, Sc.D. (2007). "Artificial Turf" (PDF). Environment & Human Health, Inc. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2008. Vaadatud 21. detsembril 2007. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  14. ↑ "COMMISSION REGULATION (EU) …/… of XXX amending Annex XVII to Regulation (EC) No 1907/2006 of the European Parliament and of the Council concerning the Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals (REACH) as regards synthetic polymer microparticles". The European Commission (inglise). 23. september 2022. Vaadatud 16. veebruaril 2023.
  15. ↑ "Granules and mulches on sports pitches and playgrounds - ECHA". echa.europa.eu (Briti inglise). Vaadatud 1. juulil 2023.
  16. ↑ Pronk, Marja E. J.; Woutersen, Marjolijn; Herremans, Joke M. M. (mai 2020). "Synthetic turf pitches with rubber granulate infill: are there health risks for people playing sports on such pitches?". Journal of Exposure Science & Environmental Epidemiology (inglise). 30 (3): 567–584. DOI:10.1038/s41370-018-0106-1. ISSN 1559-064X. PMC 7181390. PMID 30568187.
  17. ↑ Schneider, Klaus; Bierwisch, Anne; Kaiser, Eva (20. mai 2020). "ERASSTRI - European risk assessment study on synthetic turf rubber infill – Part 3: Exposure and risk characterisation". Science of the Total Environment (inglise). 718: 137721. Bibcode:2020ScTEn.718m7721S. DOI:10.1016/j.scitotenv.2020.137721. ISSN 0048-9697. PMID 32173010.
  18. ↑ Perkins, Alaina N.; Inayat-Hussain, Salmaan H.; Deziel, Nicole C.; Johnson, Caroline H.; Ferguson, Stephen S.; Garcia-Milian, Rolando; Thompson, David C.; Vasiliou, Vasilis (1. veebruar 2019). "Evaluation of potential carcinogenicity of organic chemicals in synthetic turf crumb rubber". Environmental Research (inglise). 169: 163–172. DOI:10.1016/j.envres.2018.10.018. ISSN 0013-9351.
  19. ↑ Armada, Daniel; Llompart, Maria; Celeiro, Maria; Garcia-Castro, Pablo; Ratola, Nuno; Dagnac, Thierry; de Boer, Jacob (15. märts 2022). "Global evaluation of the chemical hazard of recycled tire crumb rubber employed on worldwide synthetic turf football pitches". Science of the Total Environment (inglise). 812: 152542. Bibcode:2022ScTEn.812o2542A. DOI:10.1016/j.scitotenv.2021.152542. ISSN 0048-9697. PMID 34952075.
  20. ↑ Colon, I (2000). "Identification of phthalate esters in the serum of young Puerto Rican girls with premature breast development". Environmental Health Perspectives. 108 (9): 895–900. DOI:10.1289/ehp.108-2556932. PMC 2556932. PMID 11017896.
  21. ↑ Newbold, RR (2009). "Environmental estrogens and obesity". Molecular and Cellular Endocrinology. 304 (1–2): 84–89. DOI:10.1016/j.mce.2009.02.024. PMC 2682588. PMID 19433252.
  22. ↑ Grun, F. (2009). "Endocrine disruptors as obesogens". Molecular and Cellular Endocrinology. 304 (1–2): 19–29. DOI:10.1016/j.mce.2009.02.018. PMC 2713042. PMID 19433244.
  23. ↑ Pochron, Sharon T.; Fiorenza, Andrew; Sperl, Cassandra; Ledda, Brianne; Lawrence Patterson, Charles; Tucker, Clara C.; Tucker, Wade; Ho, Yuwan Lisa; Panico, Nicholas (aprill 2017). "The response of earthworms ( Eisenia fetida ) and soil microbes to the crumb rubber material used in artificial turf fields". Chemosphere (inglise). 173: 557–562. Bibcode:2017Chmsp.173..557P. DOI:10.1016/j.chemosphere.2017.01.091. PMID 28142114.
  24. ↑ Shalat SL. An evaluation of potential exposures to lead and other metals as the result of aerosolized particulate matter from artificial turf playing fields. 2011. New Jersey Department of Environmental Protection. http://www.nj.gov/dep/dsr/publications/artificial-turf-report.pdf
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kunstmuru&oldid=6729525"