Kroonlinna ülestõus
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2009) |
Kroonlinna ülestõus on nimetus kahe (1919. ja 1921. aastal) Petrogradi lähedases Kroonlinnas toimunud sõjaväelaste ülestõusu kohta.
1919
[muuda | muuda lähteteksti]13. juuni 1919 kell 4.00 puhkes Kroonlinna kindluse Krasnaja Gorka (Красная Горка) fordi garnisoni üksuse (1-й Кронштадтский крепостной полк) ülestõus ning kuulutati Nõukogude võimu hülgamisest. Petrogradi nõukogu esimehe Grigori Zinovjevi üleskutsel asusid ülestõusu maha suruma kella 15.00 Balti Laevastiku laevad "Petropavlovsk", "Andrei Pervozvannõi", "Oleg", "Rif". Pärast neljapäevast kaitset taandusid ülestõusnud fordist.
Samal ajal toimus Eesti 1. Diviisi ja Vene Loodearmee pealetung, mis oli läbi murdnud Nõukogude 6. Kütidiviisi kaitsest ning 11. juunil 1919 jõudnud Kroonlinna kindluse Seraja Lošadi (Серая Лошадь) ja Krasnaja Gorka fordi lähedusse.
1921
[muuda | muuda lähteteksti]
Esialgu koos esseeridega teostatud Oktoobrirevolutsiooni tulemusena saadud võimuorganitest (nõukogudest) eemaldati hiljem bolševike poolt muude revolutsiooniliste parteide esindajad. Bolševikepoolne võimu usurpeerimine kutsus esile ülestõusu, mis puhkes 28. veebruaril 1921 Kroonlinnas 14 000 Balti mere laevastiku madruse ja töölise osavõtul. Ülestõusnute poolt esitati nõudmine oli "nõukogud ilma kommunistideta".
Lev Trotski koostatud plaani alusel juhtis ülestõusu mahasurumist Mihhail Tuhhatševski. 7. märtsil 1921 avasid Sestroretskis ja Lissi Nossil asuvad suurtükiväeüksused ründajaid toetava tule ning 25 000 bolševike pooldajat võtsid ette esimese pealetungi Kroonlinnale. Rünnak kukkus läbi.
16. märtsil alustati teist pealetungi Kroonlinnale. Kaitsjate poolel võidelnud lahingulaevad Petropavlovsk ja Sevastopol alistusid ründajatele.
20. märtsil lõppesid Kroonlinnas tänavalahingud.
Bolševike vägi kaotas ülestõusu mahasurumisel 700 tapetut ning 2500 haavatutena, ülestõusnud 600 surnutena, 1000 haavatutena ning 2500 vangilangenutena. 8000 osavõtnut põgenes Soome. Teistel andmetel põgenes Soome üle jää 6500 inimest, kellest 5100 läks 1924 Nõukogude Liitu tagasi[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "П. Невалайнен. Основные черты иммиграция русских в Финляндию в 1917-1939 гг". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2018. Vaadatud 30. märtsil 2010.