Mine sisu juurde

Koporje linnus

Allikas: Vikipeedia
Koporje kindluse sissepääs (mai 2006)

Koporje linnus (ka Koporje kindlus, vene Копорская крепость) on keskaegne linnus Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Koporjes. Linnus jääb Koporka jõe kaldale ja Isuri kõrgustiku servale.

Koporje linnus 17. sajandil

Koporje puitlinnus ehitati Liivimaa ordu poolt 1237. aastal ja Koporje kivilinnus ehitati uuesti üles Novgorodi vabariigi aladel 1279. aastal Vladimiri suurvürsti Dmitri Aleksandrovitši korraldusel piirkonna kontrolliks ja kaitseks Saksa ordu lainemise vastu.

Liivi sõjas, Kahekümneviieaastases sõjas ja Põhjasõjas oli linnus mitmeid kordi nii venelaste kui rootslaste käes.

Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi vene alad, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi kindluse ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotasid venelased täielikult ühenduse Soome lahele ja Läänemerele. Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermangu.

1617. aastal rentis kuningas Koporje kindluse koos lääniga võlgade katteks Bogislaus von Rosenile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (Amtmann). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist garnisoni. Bogislaus von Rosen oli Kaprio ja Jaama asehaldur aastatel 1620–1636. 1620. aastal pikendati tema rendilepingut piirkonnale ja von Rosen sai rendile ka Jaama ja Jaanilinna läänid ning ta nimetati Kaprio ja Jaama läänide asehalduriks.

2001. aastal võeti linnus Venemaal muinsuskaitse alla.

Koporje linnusepealike loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Loend on mittetäielik

  1. Armfelt nr 458, www.adelsvapen.com