Kibuvits
|
See artikkel räägib taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Kibuvits (perekonnanimi); laulja kohta vaata artiklit Rosa (laulja) |
| Kibuvits | |
|---|---|
 Koer-kibuvits Rosa canina | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Perekond |
Kibuvits Rosa |
Kibuvits (Rosa) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste, harvem igihaljaste püstiste või ronivate põõsaste perekond.
Kibuvitsa perekonda kuulub umbes 100 looduslikult levinud liiki, lisaks hulgaliselt hübriide ning kultivare.
Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse roosiks. Kibuvitsa vilju kibuvitsamarju kasutatakse rahvameditsiinis.
Kibuvitsa seemnetest pressitakse õli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kibuvitsad on madalad (50–100 cm) või kõrgemad (1–2 m) puitunud vartega põõsad. Varred on tugevad ja püstised või peenemad ja loohjad, aga alati ogadega[1]. Lehed on paaritusulgjad ning sulglehekeste arv on sõltuvalt liigist 5–9[1]. Lehekeste värvus, kuju ja karvasus on olulised tunnused liigi määramisel[1].
Õied asuvad üksikult või õisikutena varte tippudes. Kroonlehti on alati viis või kordne arv. Õite suurus on sõltuvalt liigist 2–6 cm. Meie kliimas õitsevad kibuvitsad enamasti jaanipäeva paiku, üksikud liigid varem või hiljem. Kurdlehine kibuvits õitseb külmadeni. Viljadeks on pähklikesed, mis asuvad lihakaks muutunud õiekarika sees.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti pärismaised liigid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Rosa majalis – mets-kibuvits (tavaline)
- Rosa subcanina – kutsik-kibuvits (tavaline)
- Rosa canina – koer-kibuvits (hajusalt)
- Rosa coriifolia – nahklehine kibuvits (paiguti)
- Rosa tomentosa – kink-kibuvits (harva)
- Rosa pomifera subsp. pomifera – õun-kibuvits (haruldane)
- Rosa mollis – pehme kibuvits (paiguti)
- Rosa sherardii – Sherardi kibuvits (haruldane)
- Rosa rubiginosa – näärmekas kibuvits (paiguti)
Eestis metsistuvad kultuurliigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rosa rugosa – kurdlehine kibuvits
- Rosa glabrifolia – paljalehine kibuvits
- Rosa gorenkensis – võõr-kibuvits
- Rosa pratorum – nurm-kibuvits
- Rosa acicularis – nõeljaogaline kibuvits
- Rosa glaca – punalehine kibuvits
Alamperekonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Hulthemia (varem Simplicifoliae) – sellesse kuulub Edela-Aasias kasvav:
- Rosa persica – pärsia kibuvits (ainus lihtlehtedega ja abilehtedeta liik)
- Hesperrhodos – sellesse kuuluvad kaks Põhja-Ameerikas kasvavat liiki:
- Platyrhodon – sellesse kuulub üks Ida-Aasias kasvav liik:
- Rosa roxburghii – Roxburgh' kibuvits
- Rosa – siia alamperekonda kuuluvad kõik ülejäänud kibuvitsaliigid. Alamperekond jaotatakse 11 sektsiooniks:
- Banksianae – valgete ja kollaste õitega liigid Hiinast
- Bracteatae – kolm liiki, kaks Hiinast ja üks Indiast
- Caninae – roosade ja valgete õitega liigid Aasiast, Euroopast ja Põhja-Aafrikast
- Carolinae – valgete, roosade ja erkroosade õitega liigid Põhja-Ameerikast
- Chinensis – valgete, roosade, kollaste, punaste ja kirjude õitega liigid Hiinast ja Birmast
- Gallicanae – roosade, tumepunaste ning triibuliste õitega liigid Lääne-Aasiast ja Euroopast
- Gymnocarpae – väike grupp liike, mida eristatakse marja ehituse põhjal; mõned liigid Ida-Aasias ja üks liik Põhja-Ameerikas:
- Rosa gymnocarpa – paljaviljaline kibuvits
- Laevigatae – üks valgete õitega liik Hiinast
- Pimpinellifoliae – valgete, roosade, erekollaste, kahvatulillade ja triibuliste õitega liigid Aasiast ja Euroopast
- Rosa (syn. sect. Cinnamomeae) – valgete, roosade, lillade ja punaste õitega liigid kõikjalt mujalt peale Põhja-Ameerika
- Synstylae – valgete, roosade ja tumepunaste õitega liigid erinevatest maailmajagudest
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: roos |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kibuvits |
- Aasta puu on kibuvits. Loodusajakiri, 16. jaanuar 2019