Ketš

**Kahvelketši näitlik taglastus**. 1 – besaan-lüügerpuri, 2 – besaan-kahvelpuri, 3 – groot-kahvelpuri, 4 – groot-topsel, 5 – taakselpuri (foka), 6 – kliiverpuri kliivertaagil, 7 – besaanmast, 8 – pukspriit, 9 – grootteng, 10 – grootpoom, 11 – fliigertaak, 12 – grootmast, 13 – grootkahvelpoom, 14 – besaanpoom, 15 – besaankahvelpoom

Ketš (inglise keeles ketch) on taglase tüüp ja selle järgi nimetatud väike, kahemastiline purjelaev, mille besaanmast on palju lühem kui grootmast ja mille besaanmast asub laeva roolipeast eespool.

Kirjeldus

Ketš on tavaliselt kas bermuudapurjedega ehk bermuudaketš või kahvelpurjedega ehk kahvelketš. On ka taakselketše, mis sarnanevad põhimõttelt taakselkuunariga. Traditsiooniline kahvelketš oli varem väikese purjekana levinud eeskätt Lääne-Euroopas. Tänapäevane bermuudaketš on ilmselt levinuim kahemastilise purjejahi tüüp.

Ketši taglast on üsna lihtne käsitseda. Tavaliselt võib sõita stabiilselt ka poole purjepinnaga, tõmmates näiteks üles vaid eespurjed ja besaanmasti purje(d) või ainult grootmasti purjed. Ketši plussiks on, et sõites pärituules ei varja besaanmasti purjestus grootmasti oma, kuid samas miinuseks on, et tihttuules sõites kipub grootmast väiksemat besaanmasti tuule eest varjama. Tänu suhteliselt kaugel ahtris asuvale besaanmastile muutub traditsiooniliste ketšide ahter sageli raskeks, tekitades laevale ahtridiferendi. Et kahvelketši besaan-kahvelpuri ulatub märgatavalt üle ahtri, on besaan-kahvelpoomi raskem järtidega fikseerida. Veel keerukam on see samas aga jaulil.

Traditsioonilise kahvelketši purjestus võib olla järgmine:

eespurjed: fliigerpuri, 1-2 kliivrit, taaksel (foka);
grootmast: kahvelpuri, topsel või lüüger-topsel;
besaanmast: kahvelpuri, topsel või lüüger-topsel (besaamastis on ülapuri harva).

Tänapäevase pukspriidita bermuudaketši purjestus on tavaliselt järgmine:

eespurjed: 1-2 fokat (genua);
grootmast: grootpuri, spinnpuri;
besaanmast: besaanpuri.

Ajalugu

Ketš tekkis 17. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ja kandis algselt nimetust catch. Vaatamata nimetusele ei kasutatud seda eriti kalalaevana, vaid sagedamini rannasõidu kaubalaevana. Arvatakse, et esialgne nimetus tulenes sellest, et seda tüüpi laevu kasutati vastase jälitamiseks. 18. sajandi alguses oli rohkesti seda tüüpi laevu kasutusel Inglise, Prantsuse ja Hollandi mereväes varustuslaevadena ja isegi suurtükilaevadena (inglise keeles bomb-ketch). Relvastatutena 1-2 mortiiriga eespool grootmasti, kasutati neid vastase kaldakindlustuste pommitamiseks.

Ketši algne purjestus koosnes kolmest eespurjest pika pukspriidi kohal ja forstaakseilist, grootmastis oli kahvelpuri ja kuni kolm raapurje, besaanmastis kahvelpuri ja üks raapuri. Hiljem asendati raapurjed topseilidega. Sellisest purjekast arenesid teised purjekatüübid, nagu nn postilaev (inglise packetboat) ning purjekalalaevad hooker ja dogger.

Nüüdisajal on ketšide kahvelpurjestus enamasti asendatud bermuudapurjestusega ja purjekas leiab kasutust põhiliselt purjespordis.

Eesti rannasõidus oli ketš (erinevalt Lääne-Euroopast) üsna vähe levinud, kuna eelistati ehitada peamiselt kaljaseid.

Vaata ka