Mine sisu juurde

Kedahi osariik

Allikas: Vikipeedia
Kedah
Lipp
Vapp
Kedahi osariigi lipp
Kedahi osariigi vapp
Pindala: 9492 km²
Elanikke: 2 131 427 (2020)
Rahvastikutihedus: 225 in/km²

Kedah [kəˈdah],[1] tuntud ka nimega Darul Aman (دار الأمان; araabia keeles 'ohutu elupaik') ja ajalooliselt nimega Queda,[2] on Malaisia osariik, mis asub Malaka poolsaare loodeosas. Osariigi pindala on üle 9 000 km², hõlmates mandriosa ja Langkawi saari. Mandriosa on tasase pinnamoega ja sobilik riisi kasvatamiseks, samas kui Langkawi koosneb peamiselt asustamata saartest.

Kedahit tunti varem muistsete ja keskaegsete tamilite poolt kui Kadaram (tamili keeles: கடாரம்; Kaṭāram), araablaste poolt kui Kataha või Kalahbar (araabia keeles: قتح ; qataḥa või قلحبر ; qalaḥbar) ning siiamlaste mõju all olles kui Sybur (tai keeles: ไทรบุรี; Tai omaladinas: Sai Buri).[3]

Kedah piirneb põhjas Perlise osariigiga ning jagab rahvusvahelist piiri Tai Songkhla ja Yala provintsidega. Lõunas piirneb osariik Peraki ja edelas Pulau Penangi osariigiga.

Osariigi pealinn on Alor Setar osariigi monarhi residents asub pealinna äärelinnas Anak Bukitis. Kedahi teised suuremad linnad on Sungai Petani, mis on mandriosa rahvaarvult suurim, samuti Kulim mandril ja Kuah Langkawi saartel.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Varajane ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Bujangi orus asuv Candi Bukit Batu Pahati tempel

Varaseim teadaolev suurem asula Kedahis asus Merboki jõe põhjakalda ümbruses ning võis olla rajatud ligikaudu 788 eKr. See asula hõlmas suurt osa Bujangi oru piirkonda, laiudes Merboki ja Muda jõe harudel ning kattes umbes 2600 ruutkilomeetri suuruse ala. Asula paiknes Merboki jõe haru suudmes, mis on tänapäeval tuntud kui Sungai Batu.[4] Arheoloogilised leiud Bujangi orus viitavad sellele, et piirkonnas elasid animistlikud kogukonnad juba ligikaudu 110 pKr. Leitud tempel, sadamakoha jäänused, rauasulatustehased ja savitellistest monumendid osutavad merekaubandussidemete olemasolule Lõuna-India Tamili kuningriikidega.[5] Samuti viitavad Bujangi orus tehtud avastused sellele, et Kedah võib olla üks vanimaid asulaid Kagu-Aasias.[6]

Hindu-budistlik ajastu

[muuda | muuda lähteteksti]

Muistses Kedahis asus märkimisväärne hinduistlik asula, mille olemasolu tuvastas esmakordselt kolonel James Low 1840. aastatel. Hiljem uuris seda piirkonda dr Horace Wales, kes kaardistas Kedahi ümbruses vähemalt kolmkümmend asulakohta. Uurimistulemused näitasid, et piirkonda olid sajandite jooksul pidevalt asustanud inimesed, keda mõjutasid tugevalt Lõuna-India budistlikud ja hinduistlikud kultuurid.[7]

Iidset Kedahit mainiti esmakordselt tamili luuletuses Paṭṭiṉappālai, mis kirjutati 2. sajandi lõpus pKr. Luuletus kirjeldas kaupu, mis olid pärit Kadaramist ja kuhjatud Chola pealinna laiadele tänavatele. Lisaks nimele Kadaram tunti Kedahit India kirjanduses ka mitmete teiste nimedega: Kataha-Nagara (näidendis Kaumudi Mahotsava), Anda-Kataha (Agni Puranas), Kataha-Dvipa (Samarāiccakahās) ja Kataha (Kathasaritsagaras).[8] Lähis-Ida kirjanduses mainitakse iidset Kedahit Ibn Khordadbehi poolt nimega Qilah teoses "Teede ja kuningriikide raamat". Soleiman Sirafi ja Abu Zaid al-Hassani kutsusid piirkonda nimega Kalah-Bar teoses "Silsilat-al-Tawarikh" (Aasia reiside kogumik) ning Abu Dulaf al-Muhalhil kasutas nime Kalah oma teoses "Al-Risalah al-thaniyah".[9] Tangi dünastia budistlik munk Yijing, kes külastas Malai saarestikku aastatel 688–695, mainis samuti poolsaare põhjaosas asuvat Ka-Cha kuningriiki, mis tema sõnul asus kolmekümnepäevase meresõidu kaugusel Boghast (Palembang), Sribogha (Srivijaya) pealinnast.[10]

7. ja 8. sajandil kuulus Kedah Srivijaya impeeriumi lõdva mõju alla.[11] India ja araabia allikates peetakse Kedahit üheks kahest olulisest keskuseks Srivijaya perioodil, kus sageli viidatakse väina kuningale kui "Srivijaya ja Kataha valitsejale".[12] Aastal 1025 vallutas Coromandeli rannikult pärit Chola kuningas Rajendra I Srivijaya-vastase sissetungi käigus Kedahi ja okupeeris selle mõneks ajaks. Teine sissetung leidis aset 11. sajandi lõpus, kui Chola dünastia kuningas Virarajendra vallutas Kedahi taas. Kulottunga I valitsemisajal, 11. sajandi lõpus, kehtestati Kedahi provintsis Chola ülemvõim.

Kedahi sultanaat

[muuda | muuda lähteteksti]
Kedahi lipp (1821–1912)

Teadmised Kedahi sultanaadi ja kuningriigi ajaloo kohta pärinevad Hikayat Merong Mahawangsast ehk Kedahi annaalidest, mis kirjutati üles 18. sajandil. Annaalides kirjeldatakse Kedahi esimese kuninga Merong Mahawangsa saabumist oma tulevase maa rannikule. Annaalide kohaselt sai Kedahi sultanaat alguse aastal 1136, kui kuningas Phra Ong Mahawangsa pöördus islamiusku ning võttis endale nimeks sultan Mudzafar Shah. Kuid Acehi allikate järgi toimus Kedahi valitseja islamiusku pöördumine hoopis 1474. aastal. See hilisem kuupäev langeb kokku Malai annaalides esitatud sündmustega, kus Kedahi rajah külastas Malakat selle viimase sultani valitsusajal, et saada endale austusväärne kuninglik lint, mis tähistas moslemist valitseja suveräänsust.[13] Tai kroonikate kohaselt kuulus Kedah aga varem Siiami kuningriigi alla ja sai hiljem moslemite vallutuse järel Malai osariigiks.[14]

Hiljem kuulus Kedah Siiami alluvusse, kuni Malakasultanaat vallutas selle 15. sajandil. 17. sajandil ründasid portugallased Kedahit pärast Malaka ja Acehi vallutamist. 16. sajandi lõpus sekkus kohalikesse võimuvõitlustesse Briti Ida-India Kompanii, mille esimene laev jõudis Kedahi 1592. aastal. Aastal 1770 sai Briti Ida-India Kompanii käsu hõivata Penang, ja ülesande täitmiseks pidas Francis Light läbirääkimisi Kedahi sultaniga, Muhammad Jiwa Zainal Adilin II-ga. Light kinnitas sultanile, et Briti armee kaitseb Kedahit Siiami sissetungi eest, ning vastutasuks nõustus sultan loovutama Penangi brittidele.[15]

Francis Light sõlmis lepingu ilma Briti Ida-India Kompanii ülemuste loata. Kui Siiam ründas Kedahit, ei pakkunud kompanii sõjalist toetust, nagu Light oli sultanile lubanud. Sultan nõudis seejärel, et Light tagastaks Penangi, kuid Light keeldus ja pakkus kahjutasu, mida sultan ei aktsepteerinud. Aastal 1790 kavatses sultan Abdullah korraldada rünnaku, et vallutada Penang brittidelt tagasi. Ida-India Kompanii reageeris ennetava rünnakuga, kus Briti sõjaväe toetus võimaldas rünnata Kedahi mereväge ja Seberang Perai kindlust, põhjustades suuri kahjustusi. 1791. aastal sõlmis sultan Lightiga relvarahu.[16]

7. juulil 1800, kui George Alexander William Leith oli Penangi leitnant-kuberner, jõustus leping, millega Suurbritannia sai suveräänsuse Seberang Perai üle, mida hakati hiljem nimetama Wellesley provintsiks. Penangi esimese assistendi George Caunteri ja Kedahi sultani Dziaddin Mukarram Shah II vaheliste läbirääkimiste tulemusel suurendati lepinguga sultanile makstavat iga-aastast toetust 6000-lt 10 000-le Hispaania dollarile.[16]

Selle omandamise tulemusena paranesid Penangi saare sõjaline olukord ja toiduga varustatus, samal ajal kui Kedah sai täiendavat kaitset võimalike mererünnakute vastu. [17] Leping tagas ka toidu ja kaupade vaba liikumise Kedahist Penangi saarele ja Wellesley provintsi.[18] Tänaseni maksab Malaisia föderaalvalitsus sümboolse žestina Kedahile 10 000 RM aastas.[19]

Lootuses saada Suurbritannialt kaitset Siiami vastu, andis sultan 18. sajandi lõpus inglastele üle Penangi ja hiljem ka Wellesley provintsi. Sellest hoolimata tungisid siiamid 1821. aastal Kedahi,[20] mis jäi Siiami kontrolli alla nimega Syburi. Aastal 1896 ühendati Kedah koos Perlisi ja Setuliga Siiami Monthon Syburi provintsiks. See korraldus püsis kuni 1909. aastani, mil Inglise-Siiami lepinguga anti piirkond brittide valdusse.[21]

Liitumine Malaiasse

[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõja ajal tungis Jaapan Kedahi ja Kelantani. Kedah anti Jaapani Tai liitlaste kontrolli alla ning nimetati ümber Syburiks, kuid pärast sõja lõppu taastati Briti ülemvõim. Aastal 1948 sai Kedahist üks Malaia Föderatsiooni osariikidest, mis saavutas iseseisvuse 1957. aastal. 1963. aastal laienes Malaia Malaisia föderatsiooniks, kuhu lisandusid Sabah, Sarawak ja Singapur.

Geograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
Riisipõld Sungai Meriamis

Kedahi pindala on 9500 km², olles suuruselt ja rahvaarvult kaheksandal kohal Malaisia osariikide seas. Osariik asub peamiselt Kedah-Perlise tasandikul, mis ulatub lõunas Kuala Muda piirkonnast põhjas asuva Perlise osariigini. Alluviaalsete omadustega tasandikud on sajandite vältel olnud eriti olulised riisikasvatuses.

Osariigi suuremad jõed on Kedah, Merbok, Muda ja Kerian. Muda jõgi moodustab edelapiiri Penangi osariigiga, samas kui Keriani jõgi on osa Penangi ja Peraki kagupiirist.

Kedahi kagust kuni kirdeni on maastik mägine, eriti Padang Terapi, Siki, Balingi, Kulimi ja Bandar Baharu piirkondades. Kunagi tähistasid Kedah-Songkhla ja Bintangi ahelikud erinevate territooriumite vahelisi piire: kirdes Tai Songkhla ja Yala provintsid, edelas Penangi ja kagus Peraki osariigid. Kedahi kõrgeim punkt on Bintangi mägi, mis asub osariigi ja Peraki piiril Bintangi ahelikus. Mõnes Kedahi piirkonnas on ka karstilised pinnavormid, mida iseloomustavad järsu kallakuga üksikud lubjakivimäed.

Valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Täidesaatev

[muuda | muuda lähteteksti]

Sultan Badlishah kuulutas Kedahi põhiseaduse välja 1950. aasta juulis.[22] Põhiseadus määratleb monarhi, Kedahi osariigi seadusandliku assamblee ning osariigi avaliku teenistuse rolli ja volitused.

Eelmine Kedahi sultan

Kedahi sultan on osariigi põhiseaduslik valitseja. Ametikoht on pärilik ja seda hoitakse kogu elu. Sultan on osariigis islami usu juht ning talle kuulub osariigi valitsuse täidesaatev võim.[23] Praegune sultan on Sallehuddin, kes asus ametisse 12. septembril 2017 pärast oma vanema venna, sultan Abdul Halimi surma 11. septembril 2017.[24]

Kedahi täitevvõim koosneb osariigi täidesaatvast kogust ja sultanist. Täitevnõukogu esimees ja Kedahi valitsusjuht on Menteri Besar, keda toetavad kümme muud nõukogu liiget. Menteri Besari ja teiste nõukogu liikmete ametisse nimetamise teostab Kedahi sultan, valides liikmeid Kedahi osariigi seadusandliku assamblee (malai keeles: Dewan Undangan Negeri Kedah) hulgast.[23]

Seadusandlik kogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kedahi osariigi seadusandlik assamblee sarnaneb parlamendiga, kuid tegeleb ainult osariigi seaduste vastuvõtmisega. Assamblee liikmed valitakse tavaliselt üleriigiliste valimistega samal ajal, ja nende ametiaeg on viis aastat. Enne uute valimiste korraldamist või ametiaja lõppemist tuleb assamblee laiali saata.[23]

Haldusjaotused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaegne Kedah on jagatud 12 halduspiirkonnaks, 12 kohalikuks omavalitsuseks ja 132 mukimiks. [25] [26]  

Demograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

  Kedah on mitmekesine osariik, kus enamuse moodustavad põliskedahani malailased ning märkimisväärsed hiina, india, siiami ja semangi vähemused. Vähem tuntud etniline rühm on Sam Sam rahvas, kes on kultuuriliselt malai moslemid, kuid räägivad siiami keelt. Enamik neist kogukondadest on nüüdseks assimileerunud Kedahi malai kogukonda, kuid vähesed on säilitanud siiami keele. Neid kogukondi võib leida Changluni, Kodiangi, Jitra, Wang Tepuse, Guar Napai, Malausi, Asoni ja Napohi piirkondades. Kedahis elav Orang Asli rahvastik koosneb Kensiu ja Kintaqi inimestest, keda leidub peamiselt Balingi piirkonnas, kust nende kogukond ulatub naaberosariiki Peraki.[27]

Keel

[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu enamikus Malaisia piirkondades, on ka Kedahis kasutusel mitmesuguseid keeli ja murdeid. Kedahi peamine keel on Kedahi malai keel, mida kohalikud tunnevad kui Pelat Utagha (põhjamurre). See on malai keele eripärane vorm, mis toimib osariigi peamise lingua francana ja mida kasutavad peaaegu kõik kedahlased. Kedahi malai keelel on mitmeid alammurdeid, mis erinevad rajooniti ning mida räägitakse ka väljaspool Kedahit, näiteks Penangis, Perlises, Põhja-Perakis ning isegi Satuni provintsis Tais ja Tanintharyis Myanmaris.[28]

Lisaks Kedahi malai keelele räägitakse Balingi rajoonis ning mõnes Siki ja Yani rajoonis teist malai keele varianti, mida tuntakse Balingi malai keelena (Cakak Baling). Balingi malai keel koos Griki malai keelega kuulub Remani malai keelerühma, mis on Kelantan-Pattani malai murde haru. See keeleline põlvnemine pärineb Remani kuningriigi elanikelt, kes kunagi valitsesid Balingi ja Griki piirkondi. Pärast kuningriigi lagunemist jagunes see kolmeks poliitiliseks üksuseks: Kedah, Perak ja Yala (Tai).

Lisaks malai keeltele räägitakse Kedahis ka mitmesuguseid vähemuskeeli. Orang Asli väikesed kogukonnad kasutavad Asli keeli, nagu Jahai, Kensiu ja Kintaq, mida räägitakse peamiselt sisemaa piirkondades. Kedahi hiinlased kasutavad samuti mitmesuguseid hiina keele variante, sealhulgas mandariini ja hokkieni. Kedahis elab ka väike, kuid hästi väljakujunenud India kogukond, kuhu kuuluvad peamiselt etnilised tamiilid ning vähemal määral telugu, malajalami ja pandžabi keelt rääkivad telugud, malajalamlased ja pandžabid. Kedahis on ka suur etniliste siiamide kogukond, kes räägib oma tai keele murret, mis erineb Kelantani murretest (kus on samuti suur siiami kogukond) ja standardtai keelest.[29]

Rahvus

[muuda | muuda lähteteksti]
Etnilised rühmad Kedahis, 2015
Rahvus Rahvaarv Protsent
Põlismalaislased 1 574 400 76,0
Hiinlased 263 200 12,7
Indialased 143 200 6,9
Muu 19 600 0,9
Mittemalaislased 71 500 3,4

Kedahi elanikkonna suurus oli 2015. aastal 2 071 900. Sellest 76% moodustasid bumiputrad (malailased ja teised põliselanikud), 12,7% hiinlased, 6,9% indialased, 0,9% muud rahvused ja 3,4% mitte-Malaisia kodanikud. Andmed põhinevad Malaisia Statistikaministeeriumi 2015. aasta andmetel.[30]

Religioon

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta seisuga moodustasid Kedahi elanikkonnast 77,2% moslemid, 14,2% budistid, 6,7% hindud, 0,8% kristlased, 0,6% määratlemata usulise kuuluvusega või ilma religioonita, 0,3% taoismi või hiina usundite järgijad, 0,1% teiste religioonide järgijad ja 0,1% mitteusklikud.[31]

Rahvaloenduse andmetel on Kedahi hiinlaste populatsioonist 94,3% budistid, kusjuures märkimisväärne osa järgib kristlust (2,4%), Hiina rahvausundeid (2,4%) ja islamit (0,4%). Enamik India elanikkonnast on hindud (91,7%), samas kui olulised vähemused on kristlased (3,7%), moslemid (2,4%) ja budistid (1,3%). Mitte-malai bumiputera kogukond on valdavalt kristlased (39,7%), kusjuures olulised vähemused on moslemid (26,9%) ja budistid (26,3%).[32] Kõik malailased on tingimata moslemid, nagu on määratletud Malaisia põhiseaduses.[33]

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kedahit peetakse "Malaisia riisikausiks"[34] (malai keeles: Jelapang Padi), kuna see moodustab ligikaudu poole Malaisia riisi kogutoodangust. 2008. aastal keelas osariigi valitsus riisitööstuse kaitsmiseks riisipõldude muutmise elamu- ja tööstuskruntideks.

Osariigi turism keskendub peamiselt Langkawi saarele, kuigi ka mandril on mõned vaatamisväärsused.

1990. aastatel hakkas Kedah oma majandust arendama auto- ja kosmosetööstuse suunas, rajades baase riiklikule mootorrattatootjale Modenas (asutatud 1995. aastal) ja Boeingi tütarettevõttele Asian Composites (asutatud 2001. aastal). [35] [36] Peamisteks eelistusteks piirkonnas on madalad tööjõukulud ja olemasolev infrastruktuur, sealhulgas põhja-lõuna kiirtee ning lähedal asuv Penangi rahvusvaheline lennujaam. Aastal 1996 avati ametlikult Kulim Hi-Tech Park, Malaisia esimene kõrgtehnoloogiline tööstuspark, mille kogupindala on ligikaudu 14,5 ruutkilomeetrit. [37]

2007. aastal moodustasid Kedah koos naaberosariikide Perlise, Penangi ja Perakiga Põhjakoridori majanduspiirkonna (NCER).

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Kedah pronunciation". Forvo.
  2. ↑ "Enakmen Pentadbiran Undang-Undang Islam (Kedah Darul Aman) 2008 - Enakmen 5 Tahun 2008". www2.esyariah.gov.my. Vaadatud 29. aprillil 2020.[alaline kõdulink]
  3. ↑ Miksic, John Norman; Yian, Goh Geok (2000). Ancient Southeast Asia. Routledge. ISBN 978-0-415-73554-4.
  4. ↑ "Sg Batu to be developed into archaeological hub". The Star. 3. oktoober 2020. Vaadatud 8. novembril 2020.
  5. ↑ "New interest in an older Lembah Bujang, 2010/07/25". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2011.
  6. ↑ "Asia Research News – USM discovers earliest civilisation in Southeast Asia". Asiaresearchnews.com. 10. märts 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2017. Vaadatud 2. veebruaril 2014.
  7. ↑ Nilakanta Sastri, K. A. (1949). South Indian Influences in the Far East. Bombay: Hind Kitabs. Lk 82, 84.
  8. ↑ "Kadaram and Kataha". Sabrizain. Vaadatud 2. veebruaril 2014.
  9. ↑ "R.O Winstedt – History of Kedah – Extracted from No. 81 Straits Branch of the Royal Asiatic Society (SBRAS), March 1920" (PDF). Vaadatud 2. veebruaril 2014.
  10. ↑ I-Tsing (2005). A Record of the Buddhist Religion As Practised in India and the Malay Archipelago (A.D. 671–695). Asian Educational Services. Lk xl–xli. ISBN 978-81-206-1622-6.
  11. ↑ "Early Malay kingdoms". Sabrizain.org. Vaadatud 21. juunil 2010.
  12. ↑ John Norman Miksic; Goh Geok Yian (14. oktoober 2016). Ancient Southeast Asia. Taylor & Francis. Lk 288. ISBN 978-1-317-27904-4.
  13. ↑ Winstedt, Richard (detsember 1936). "Notes on the History of Kedah". Journal of the Malayan Branch of the Royal Asiatic Society. 14: 155–189. JSTOR 41559857.
  14. ↑ Rajanubhab, Damrong. "The royal chronicle in Rama II of Rattanakosin era". Vajirayana Digital Library (tai).
  15. ↑ Lewis, Su Lin (2016). Cities in motion: urban life and cosmopolitanism in Southeast Asia, 1920-1940. Asian connections. Cambridge, United Kingdom: Cambridge University Press. ISBN 978-1-107-10833-2.
  16. ↑ 16,0 16,1 Langdon, Marcus (2013). Penang: The Fourth Presidency of India. 1805–1830 (Volume One: Ships, Men and Mansions trükk). Areca Books. Lk 218–222.
  17. ↑ Langdon, Marcus. Penang: The Fourth Presidency of India. 1805–1830 (Volume Two: Fire, Spice and Edifice trükk). George Town World Heritage Incorporated. Lk 54.
  18. ↑ Barber, Andrew (2009). Penang under the East India Company. 1786–1858. AB&A. Lk 73, 75.
  19. ↑ "Unconstitutional to wipe Penang off Malaysia's map, Kedah told". Malay Mail. 11. veebruar 2017.
  20. ↑ Bonney, R. (1971). Kedah 1771–1821: The Search for Security and Independence.
  21. ↑ Paget, Ralph; Varoprakar, Devawongse (1909-10). "Treaty Between Great Britain and Siam.: Signed at Bangkok, March 10, 1909". American Journal of International Law (inglise). 3 (S4): 297–304. DOI:10.2307/2212641. ISSN 0002-9300. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  22. ↑ Ramlah Adam & Zainal Abidin Wahid. (1988). "The History of Kedah's Constitution."
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 Government of Malaysia. (1957). Federal Constitution of Malaysia.
  24. ↑ Bernama. (2017). "Sallehuddin Proclaimed As New Sultan of Kedah." Bernama News Agency, which documented the succession and proclamation details following Sultan Abdul Halim's passing.
  25. ↑ "Portal PBT Kedah".
  26. ↑ "Portal Rasmi Pejabat Daerah & Tanah Negeri Kedah".
  27. ↑ Bishop, Nancy (1996). "A Preliminary Description of Kensiu (Maniq) Phonology" (PDF). Mon-Khmer Studies. 25: 227–253.
  28. ↑ Asmah Haji Omar (1985). The Malay Dialects of Malaysia: A General Survey.
  29. ↑ Asmah Haji Omar. (2007). "Languages in Malaysian Society: A Sociolinguistic Perspective."
  30. ↑ "Population by States and Ethnic Group". Department of Information, Ministry of Communications and Multimedia, Malaysia. 2015. Archived from the original on 12 February 2016. Retrieved 12 February 2015.
  31. ↑ "2010 Population and Housing Census of Malaysia" (PDF). Department of Statistics, Malaysia. p. 13. Archived from the original (PDF) on 11 October 2012. Retrieved 17 June 2012.
  32. ↑ "2010 Population and Housing Census of Malaysia" (PDF) (malai ja inglise). Department of Statistics, Malaysia. Lk 84. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2013. Vaadatud 17. juunil 2012.
  33. ↑ Harding, Andrew (27. juuli 2012). "Chapter 8 - Religion and the Constitution". The Constitution of Malaysia: A Contextual Analysis. Hart Publishing. ISBN 9781847319838.
  34. ↑ "New Straits Times - Google News Archive Search". news.google.com.
  35. ↑ "Overview Modenas".
  36. ↑ "About ACM".
  37. ↑ "Science Park Powers a Solar System". Site Selection Magazine. 9. november 2010.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kedahi_osariik&oldid=6761508"