Mine sisu juurde

Juhan Luiga

Allikas: Vikipeedia
Juhan Luiga

Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane[1].

Lõpetas 1904 Tartu Ülikooli ning oli 18991908 samas õppejõud. Kuulus aastast 1893 Eesti Üliõpilaste Seltsi. Hiljem Tallinnas era-, kooli- ja linnaarst ning Esimese maailmasõja ajal Soomes sõjaväearst. Alampolkovnik/kolonelleitnant (1920). 19211927 Eesti Arstide Liidu esimees. Tööerakondlane ja I Riigikogu liige.

Abiellus aastal 1913 näitleja Erna Villmeriga. Tema vend oli Torma Maarja koguduse õpetaja Michael Luiga.

Avaldas kirjutisi psühhiaatria, soomeugrilaste usundipsühholoogia, eesti muinasusundi, Eesti ajaloo, kaasaegse poliitika jm kohta. Käsitlenud fantaasiarohkelt muuhulgas Eesti 13.–14. sajandi sündmusi, Lembitut kui rahvajuhti, piiskop Theoderichi tegevust ja Jüriöö ülestõusu. Avaldas mitu artiklit kuukirjas "Eesti Kirjandus", nii: "Eesti muinasusk" (1908), "Põhjavaim" (1911), "Meelehaigus rahvaluules" (1912), "Juhan Leinberg" (1914, ainult lühike sissejuhatus), "Soome sugu usk" (1916 ja 1918). Soomeugrilaste usundi tõlgendamisel rõhutas idapoolset mõju. Eesti muinasaja lõpuperioodi ja Lembitu rolli käsitles Luiga artiklites "Lembitus Wytamas", "Lembitu surm", "Lembitu välispoliitika", "Rattama kalmed", "Läti Hendriku kroonika kriitika".

Ajaloolased on tema kirjutiste suhtes kriitilised olnud. Sulev Vahtre hinnangul on need "luulelennulised, subjektiivsed, allikakriitilises osas nõrgad", Harri Moora arvates on Luiga "tööde tagajärjed täiesti fantastilised" ja lähevad oma modernistliku lähenemisega "peaaegu igast piirist üle, nii et tema töid pole võimalik jaatavas mõttes kasutada".[2]

Luiga arstiteaduslikke uurimistöid ning ka meditsiiniteemade populaarteaduslikke käsitlusi, nagu ka tema tegevust psühhiaatriliste haigete hooldamise ja ravi arendamisel, on hinnatud väga kõrgelt.

  1. Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965
  2. Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 33–34

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]