Jeruusalemm

Jeruusalemm
heebrea	יְרוּשָׁלַיִם Yerushalayim
araabia	القدس al-Quds
	Jeruusalemma lipp Jeruusalemma vapp
	Pindala: 125 km²
	Elanikke: 933 200 (2013)
	Koordinaadid: 31° 47′ N, 35° 14′ E
	Asendikaardi mall puudub: [[Mall:Asendikaart Judah/Judaea, Hasmoneide dünastia, Roman Palestine, Bütsants, early Islamic period in Palestine, Jeruusalemma kuningriik, Aijubiidide riik, Jeruusalemma kuningriik, Aijubiidide riik, Mamelukkide riik, Osmanite riik, Occupied Enemy Territory Administration, Mandatoorne Palestiina, Iisrael, Jordaania, Palestiina Riik]]

Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn. Pealinnana ei tunnusta Jeruusalemma paljud riigid ja ka ÜRO vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 478 20. augustist 1980. Riigi tegeliku pealinnana toimib Tel Aviv, kus on välisriikide saatkonnad ja paljud ametiasutused. 6. detsembril 2017 tunnustas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Ametlikult võttis Ameerika Ühendriikide Kongress saatkonna Jeruusalemma kolimise seaduse vastu juba 23. oktoobril 1995, kuid seaduse kohaselt võis president kolimist edasi lükata kuue kuu võrra. Presidendid Clinton, Bush ja Obama pikendasid seda kogu aeg kuue kuu võrra, ka Trump tegi seda, viimast korda detsembris 2017. Ametlikult avati Ameerika Ühendriikide saatkond Jeruusalemmas Iisraeli 70. aastapäeval, 14. mail 2018. Jeruusalemma on saatkonna ümber toonud ka Guatemala, seda plaanib teha ka Serbia. Ka Kosovo on pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist Iisraeliga (4. septembril 2020) otsustanud saatkonna Iisraelis avada Jeruusalemmas, saades nii esimeseks muslimite enamusega riigiks, millel on Jeruusalemmas saatkond.

Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad alates 1981. aastast^[2] UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus ning palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas.

Ajalugu

Esiaeg ja vanaaeg

Vanimad arheoloogilised tõendid inimasustusest Jeruusalemmas pärinevad 5500–6500 aasta tagusest ajast.

Ajal u 3000 eKr jagas Urantia raamatu järgi saja aasta jooksul Jeruusalemma mäel, selle ümbruses asuvatele hõimudele vaimseid õpetusi üks planeedi kaheteistkümnest vaimsest hooldajast Machiventa Melkisedek. Selleks pidi ta kehastuma inimeseks.Tema annetumise sümboliks sai kolm kontsentrilist ringi, mis märkisid inimeste, inglite ja Jumala riiki.^[3]

Umbes 2000 eKr mainiti Jeruusalemma (nimega Rusalimum) esimest korda. Teda mainiti Vana-Egiptuse Keskmise riigi vaenlaste nimekirjas. Semiidi tüvi S-L-M võib tähendada rahu, mis tänapäeva araabia keeles on salam ja heebrea keeles shalom, või kananiitide koidujumalat Shalimi.

Varaseimad arheoloogilised tõendid linnamüürist Jeruusalemma ümber pärinevad ajast u 1700 eKr.

Perioodil 1550–1400 eKr ühendas Uus riik kogu Egiptuse Ahmosis I ja Thutmosis I ajal ning allutas endale ka Levandi. On avastatud umbes aastast 1330 eKr pärinevad Jeruusalemma valitseja kirjad vaaraole Amenhotep III-le, mille põhjal Jeruusalemm oli tollal Egiptuse Uue riigi vasall. 1178 eKr võitis Egiptus Djahy lahingus Ramses III juhtimisel mererahvaid, kes Egiptusse tungida soovisid, aga see võit polnud nähtavasti otsustav: sellele järgnes pronksiaja kollaps, kus üleminekul pronksiajalt rauaajale varisesid tollased riigid üldiselt kokku ja ka Jeruusalemm vabanes peatselt Egiptuse võimu alt.

Seejärel valitsesid Jeruusalemmas jebusiidid, kes kuulusid hetiitide hulka. Tänapäeva palestiinlased väidavad end pärinevat jebusiitidest.

Jeruusalemm oli enne 1000 eKr Kaananis linnriik. Piibli traditsiooni kohaselt õnnestus Taavetil umbes 1000 eKr linn vallutada ning Juuda–Iisraeli suurriigi pealinnaks nimetada. Saalomoni ajal ehitati Saalomoni tempel. Pärast riigi lõhenemist 926/925 eKr oli ta Juuda pealinn.^[4]

5 aastat pärast riigi jagunemist vallutas Jeruusalemma Egiptuse vaarao Shishak, kes on ühtlasi esimene Piiblis nimepidi mainitud Egiptuse kuningas. Shishak rüüstas linna ja võttis ära kõik Saalomoni templi ja kuningalossi aarded.

Järgneva paari sajandi jooksul vallutati ja rüüstati linna veel korduvalt. Aastal 732 eKr muutus Jeruusalemm Assüüria vasalliks pärast seda, kui kuningas Aahas palus Assüürialt kaitset oma teiste vaenlaste vastu. Lõpuks vallutas Assüüria kuningas Tiglatpilesar III enamiku Levandist. 627 eKr varises Assüüria riik kokku ja asendus Babülooniaga. 609 eKr vallutas Jeruusalemma Egiptuse vaarao Necho II. 605 eKr võitis Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II Necho II-t lahingus ja taastas kontrolli Jeruusalemma üle. Aastal 539 eKr lakkas Babüloonia olemast: Ahhemeniidide soost Kyros Suur vallutas selle riigi ja saavutas ka kontrolli Jeruusalemma üle. 350 eKr hakkas Jeruusalemm koos teiste Levandi linnade ja Küprosega Artaxerxes III vastu mässama, aga Artaxerxes surus ülestõusu maha ja põletas Jeruusalemma. Ülestõusu toetanud juudid saadeti Kaspia mere äärde Hürkaaniasse.

323 eKr kapituleerus Jeruusalemm Aleksander Suurele ilma piiramiseta. 320 eKr vallutas linna Egiptuse valitseja Ptolemaios I väejuht Nikanor. 315 eKr loovutas Egiptus Süüria koos Jeruusalemmaga Antigonos I-le, aga juba 312 eKr võitis ta Antigonose poega Demetrios I-t ja taastas kontrolli linna üle. 311 eKr sõlmiti rahu, mille põhjal Ptolemaios loobus Jeruusalemmast Antigoniidide kasuks. Pärast Antigonose surma tungis Ptolemaios I 301 eKr taas Süüriasse ja vallutas selle. 200 eKr läks linn Seleukiidide riigi koosseisu.

Seleukiidide ajal püüti juutide usku välja juurida: ümberlõikamine ja sabati pidamine kuulutati seadusevastaseks, Jeruusalemma tempel rüüstati ja sinna rajati Zeusi altar. Juutide ülestõusud, millest suurim oli Makabeide ülestõus, suruti maha.

Rooma riik vallutas Pompeiuse juhtimisel Jeruusalemma 63 eKr. 40 eKr vallutas linna Pärsia, kuid 38–37 eKr võttis Rooma selle Publius Ventidius Bassuse juhtimisel tagasi. Jeruusalemm sai Juudamaa pealinnaks.

Jeruusalemm oli juutide poliitiline ja kultuurikeskus kuni Juudi sõjani, mil Titus ta purustas. 135 pKr sai Jeruusalemm Rooma sõjaväekolooniaks.^[4]

259 vallutas Jeruusalemma Palmyra riigi kuningas Odaenathus, kuid 272 vallutas Aurelianus pärast võitu Emessa lahingus Palmyra riigi ja võttis Jeruusalemma tagasi.

Vana-Rooma keiser (306–337) Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks. 638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. sajandil.

Pärast Esimest ristisõda asutati 1099. aastal Jeruusalemma kuningriik, mis kestis aastani 1291, kui Akko linn langes. Jeruusalemma kuningas valitses Jeruusalemma kuningriiki aastatel 1100–1291, Jeruusalemma linn kuulus kuninga võimu alla reaalselt ainult aastatel 1100–1187 ja 1229–1244. Aijubiidide sultani As-Salih Aijubiid palgatud väed vallutasid 11. juulil 1244 ristisõdijatelt Jeruusalemma. Taaveti torn vallutati 23. augustil, kõik kristlikud ristisõdijad saadeti linnast välja. Pärast seda alustati Euroopast seitsmendat ristisõda, kuid kristlased ei suutnud enam kunagi Jeruusalemma tagasi vallutada. Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla 1917. aastani, kui britid selle Ottomanidelt okupeerisid.