Jaapani vasaabia
| Jaapani vasaabia | |
|---|---|
 Jaapani vasaabia Wasabia japonica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond |
Vasaabia Wasabia |
| Liik |
Jaapani vasaabia |
| Binaarne nimetus | |
|
Wasabia japonica (Miq.) Matsum. | |
| Sünonüümid | |
| |
Jaapani vasaabia (Wasabia japonica, ka Eutrema japonicum) on ristõieliste sugukonda vasaabia perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mida kasvatatakse köögiviljana. Suurt mungalille meenutava taime lihavad lehed sarnanevad kapsalehtedega[1]. Jaapani vasaabia on haruldane taim.[viide?]
Taime risoomi kasutatakse ürdina. Jaapani vasaabiale on omane eriti mõrkjas maitse, mis sarnaneb sinepi omaga. Esimesed allikad Jaapani vasaabia kasutamisest toiduks pärinevad Nara prefektuurist.[2]
Botaaniline iseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]
Jaapani vasaabia kasvab kuni 45 cm kõrguseks ja on meeldiva lõhnaga taim. Lehed on ümara või südaja kujuga.[3] Õied on valget värvi ja söödavad. Taim õitseb kevadel.[4]
Kasvukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Jaapani vasaabia kasvab looduslikult Põhja-Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Koreas ja Uus-Meremaal mägijõgede voolusängides. Traditsiooniliseks kasvukohaks on külma voolava veega allikate kallastel puude all.[5] Taim eelistab niiskeid kasvukohti ja võib kasvada ka madalas vees. Jaapani vasaabia on kasvukoha suhtes ülinõudlik.
Kultiveerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Jaapani vasaabia kultiveerimine on keerukas. Taim vajab sobiva temperatuuriga voolava veekogu olemasolu. Sobiv temperatuur kasvamise ajal on 10–15 kraadi, veekogu temperatuur peaks jääma 10–13 kraadi vahele, sest kõrgematel temperatuuridel taim ei kasva ja hakkavad levima taimehaigused. Vajab 50–80% varjulist keskkonda, kergelt aluselist orgaanilist pinnast. Kõige paremini kasvab jahedas madalas voolavas vees. Jahe, allikatoiteline lubjakividega oja metsa all on parim keskkond taime kasvuks. Paremaks kasvuks lisatakse lämmastikurikast väetist.[6]
Kasutamine toiduainena
[muuda | muuda lähteteksti]Toiduks kasutatakse hoolikalt riivitud taime juurikat, millest valmistatakse maitselt mädarõigast meenutavat vasabit. Serveeritakse tavaliselt kalaroogadega. Jaapani köögis kuulub vasabipasta lahutamatu osana suši ja sashimi juurde. Kõrgklassi restoranides valmistatakse vasabipasta vahetult enne serveerimist, sest ta kaotab juba 15 minuti jooksul osa oma maitsest taimes sisalduvate lenduvate komponentide tõttu. Taime hoolikas peenestamine toob maitse paremini esile. Maitse stabiliseerimiseks kasutatakse happelisi toiduaineid, näiteks äädikat või sidrunimahla. Kuna Jaapani vasaabia kultiveerimine on keeruline, kasutatakse sageli vasabipasta valmistamisel Jaapani vasaabia asendajatena sinepit, mädarõigast, tärklist ja rohelist toiduvärvi.[7]
Taime lehti kuivatatakse ja kasutatakse salatikastmete, juustu ja krõbedate küpsiste maitsestamiseks.[5]
Jaapani vasaabia soolases vees leotatud lehtedest, õitest, lehevartest ja lõigutud risoomist tehakse marineeritud salatit wasabi-zuke.[3]
Kasutamine meditsiinis
[muuda | muuda lähteteksti]
Teadlastele pakuvad huvi Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid. 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaati peetakse allergia, astma, vähi, põletiku ja neurogeneratiivsete haiguste sümpotmite leevendajaks.[7]
National Cancer Institute ja American Cancer Society on teinud ulatuslikke uuringuid ristõieliste mõjust vähi ennetamisel. Nad soovitavad süüa mitu korda nädalas mõnda taime ristõieliste perekonnast, et vähendada vähki haigestumise riski. See eemaldab kehast liigset östrogeeni, mis põhjustab hormoonsõltuvaid vähitüüpe nagu rinnavähk ja eesnäärmevähk.[5] Vähki ennetavate omadustega kemikaalid on isotiotsüanaadid ja sinigriin.[6]
Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid pärsivad trombotsüütide agregatsiooni veres.[8] Mõjub verd vedeldavana, takistab kasvajarakkude arengut ning hävitab organismis mikroobe. Vürtsidele omaselt ergutab seedimist ja suurendab söögiisu.[3] Vasaabia tarbimine aitab ennetada hambakaariese teket. Vasaabias sisalduvatel isotiotsüanaatidel on antibakteriaalne toime, mis avaldab mõju kaariest tekitavale Streptococcus mutans'i bakterile.[6] Jaapani vasaabia on parasiitidevastase toimega, mistõttu on põhjendatud tarbimine koos toore liha ja kala toitudega. Samuti aitab vasabi tarbimine vähendada nohu korral lima eritust ja nina kõrvalkoobaste ummistust. Sellise omaduse annavad taimele allüül-isotiotsüanaadid.[6]
Jaapani vasaabias sisalduv apigeniin suudab surmata organismis olevaid leukeemiarakke.[9]
2011. aastal avaldati Jaapanis artikkel 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaadi positiivsest mõjust teist tüüpi diabeedi ravis.[10]
Kasutamine rahvameditsiinis
[muuda | muuda lähteteksti]Jaapani traditsiooniline meditsiin kasutab vasabipulbrit infarkti ja insulti ennetava ja kasvajarakkude arengut pärssiva ravimina. Varasemal ajal kasutati ka vastumürgina kalamürgistusele.
Keemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Jaapani vasaabia sisaldab arvestatavat kogust C-vitamiini, kaaliumit ja kaltsiumit. Kuna Jaapani vasaabiast tehtud toiduaineid kasutatakse väga väikeses koguses, ei loeta Jaapani vasaabiat oluliseks vitamiinide allikaks.[7] Sisaldab eeterlikku õli. Lehtedes on sahhariide (22%), proteiine (6%) ja lipiide (0,2%).[3]
Põhilised kemikaalid, mis annavad vasabile maitse ja teravuse, vabanevad pärast taime leotamist. Sellega lõhutakse taime rakusein, vabaneb ensüüm mürosinaas, mis hüdrolüüsib glükosinolaate. Selle reaktsiooni tagajärjel tekib isotiotsüanaate (6-, 7- ja 8-metüültioheksenüül isotiotsüanaate) ja allüül-isotiotsüanaate, mis annavad vasabile vürtsika maitse.[7] Allüül-isotiotsüanaatidel on antimutageensed omadused. Isotiotsüanaatidel on antiseptiline ja bakteritsiidne toime.[6] Mürosinaasireaktsiooni kõrvalsaadus on glükoos, mis annab vasabile kergelt magusa maitse.[7] Sisaldab ka antimutageensete omadustega 4-pentenüül-isotiotsüanaate.[6]
Droog
[muuda | muuda lähteteksti]Droogina kasutatakse taime juurt, juurikat ja lehti.[3]
Ohud tarvitamisel
[muuda | muuda lähteteksti]Suurtes kogustes vasabi tarvitamine ärritab seedeelundeid, inimese jume muutub kahvatuks, võib esile kutsuda segasust, ohtrat higistamist ja isegi minestamist. See võib olla väga ohtlik nõrgenenud südame- ja ajuveresoontega inimestele.[6] Samuti peavad vasabi tarvitamisse ettevaatlikkusega suhtuma inimesed, kellel on söögitoru reflukshaigus, neeruhaigused, seedetrakti haigused või kes kasutavad hormoonravipreparaate.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma ravimtaimedest, Valgus, 2005
- ↑ [1] わさびの歴史. Kinjirushi. 2001. Vaadatud 21.12.2015.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2010. lk 965.
- ↑ [2] "What is wasabi?" https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html. 27.04.2016
- ↑ 5,0 5,1 5,2 [3] Carol Miles, Ph.D., Tamera Flores, and Gayle Alleman, M.S. R.D. 1999. Wasabi brochure. Mount Vernon Northwestern Washington Research and Extension Center. Vegetable Research and Extension. Washington State University, USA.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Duke, James A. CRC Handbook of Medicinal spices, 2003. Florida: CRC Press, USA. lk 309–310.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 [4] Chemical and Engineering News. "Wasabi. In condiments, horseradish stands in for the real thing"
- ↑ [5] Thompson, Anthony Keith Thompson. Fruit and Vegetables: Harvesting, Handling and Storage, 2 Volume Set, 2014. Oxford: Blackwell Publishing Ldt, Suurbritannia.
- ↑ [6] Health benefits of wasabi. http://www.herbcyclopedia.com/ 28.04.2016
- ↑ [7] Jun YOSHIDA, Satomi NOMURA, Naoyuki NISHIZAWA, Yoshiaki ITO and Ken-ichi KIMURA, “Glycogen Synthase Kinase-3β Inhibition of 6-(Methylsulfinyl)hexyl Isothiocyanate Derived from Wasabi (Wasabia japonica Matsum)”, Biosci. Biotechnol. Biochem., Vol. 75, 136–139 (2011) (online publication).
- ↑ [8] Encyclopedia.com. 28 Apr. 2016