Huasteegi keel

Huasteegi keel (Wasteki, Téneki keel)
Kõneldakse	Mehhiko
Piirkonnad	San Luis Potosi, Tamaulipase ning Veracruzi osariik
Kokku kõnelejaid	150 000 (2005)
Keelesugulus	hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani keeled maaja keelkond huasteegi keel
Keelekoodid
ISO 639-3	hus

Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda. Keelt kõneldakse enamasti maapiirkondades San Luis Potosi osariigis Kesk-Mehhikos, Tamaulipase osariigis Mehhiko kirdeosas ja Veracruzi osariigis Mehhiko kaguosas. Need on küllatki mereäärsed alad, kuid San Luis Potosi osariik ulatub ka sisemaale. Kõnelejate arv võib jääda umbes 131 000 inimese piirimaile (2000. aasta Mehhiko Riikliku Põlisrahvaste Keelte Instituudi (INALI) poolt korraldatud uuringu seisuga). Uuemate andmete järgi, võttes arvesse 2005. aasta rahvaküsitlust, on Mehhikos 150 000 huasteegi keele kõnelejat (umbes 90 000 San Luis Potosi osariigis ning umbes 50 000 Veracruzi osariigis). Huasteegi keel kasutab ladina kirjasüsteemi.

Foneetika

Täishäälikud

Lühikeste vokaalide tabel

	Eesvokaal	Keskvokaal	Tagavokaal
Kõrge	i /i/		u /ü/
Keskkõrge	e /e̞/		o /o̞/
Madal		a /a/

Pikkade vokaalide tabel

	Eesvokaal	Keskvokaal	Tagavokaal
Kõrge	ii /ʲiː/		uu /ɯː/
Keskkõrge	ee /eː/		oo /ɤː/
Madal		aa /a:/

Kaashäälikud

Konsonantide tabel

	Bilabiaal ehk huulhäälik	Alveolaar ehk hambasombuhäälik	Palataal ehk kõva suulaehäälik	Velaar ehk pehme suulaehäälik	Larüngaal ehk kõrihäälik
Nasaal	m /m/	n /n/
Sulghäälik	b /b/ ja p /p/	t /tʰ/ ja t' /t'/		k /kʰ/ ja k' /k'/	' /ʔ/
Afrikaat	p /ɸʰ/	ts /tsʰ/ ja ts' /ts'/	ch /tɕʰ/ ja ch' /tɕʼ/
Ahtushäälik		s /s/ ja z /θ/	x /ʃ/		j /χ/
Poolvokaal	w /ʋ/	l /l/	y /j/
Tremulant		r /ɾ/

Arvsõnad

üks	juun
kaks	tsaab
kolm	oox
neli	tse'
viis	bo'
kuus	akak
seitse	buk
kaheksa	waxik
üheksa	beleju
kümme	laju

Morfoloogia

Huasteegi keeles esineb sõnamoodustises üldiselt vähe afikseid.

Nagu eesti keeleski, kasutatakse eitust järjekorras SNegVO, ehk eitus järgneb subjektile ja eelneb verbile

Sõnajärg

Huasteegi keeles kasutatakse sõnajärge SVO (subjekt, verb, objekt).

Semantika

Huasteegi keel on osalt ka üpris polüseemiline keel. Näiteks "silm" ja "nägu" on huasteegi keeles mõlemad tähistatud sõnaga 'lé'. Kuid sõnad "käsi" ja "käsivars" on vastavalt 'in c'ubac' ja 'in'ocōb'.

Keelenäide

• Patal an inik ani an uxum u wa'tsinal walkadh abal jununúl kin bats'uw an alwa'taláb ani ka pidhan in éy jant'ini' in tomnál; in kwa'al in tsalpádh ani in k'ayá' abal kin k'anidha' in juntal.
• All human beings are born free and equal in dignity and rights. They are endowed with reason and conscience and should act towards one another in a spirit of brotherhood.
• Kõik inimolendid sünnivad vabade ja võrdsetena nii (enese)väärikuses kui õigustes. Neid on õnnistatud mõistuse ja südametunnistusega ning peaksid üksteise vastu käituma vennalikkuse vaimus.

Huvitavat

• Kuigi huasteegi keele kõnelejad on maaja keelte kõnelejaskonnast suhteliselt isoleeritud, on huasteegi keel teiste maaja keeltega päris tihedalt seotud.
• Huasteegi keeles eksisteerib kolm murret ehk dialekti.
• Kirjeldamaks värve ja toone, nagu must, valge, sinine, punane jne, kasutavad huasteegid erivärviliste lindude näiteid. Samuti on huvitav see, et sõnades puudub kindlaksmääratud rõhukoht, ehk rõhk võib paikneda kus tahes.