Guillebert de Lannoy

Guillebert de Lannoy

Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaat, Villervali isand (sgr. de Villerval)

1403. aastal võttis ta Prantsusmaa vägedes osa Wighti saare ründamisest. 1405–1406 käis ta palverännakul Palestiinas. Sealt naasnult võttis Hispaanias osa võitlusest mauridega ning osales Prantsusmaal armanjakkide ja burgundlaste vahelises võitluses.

Aastail 1413–1414 reisis Lannoy Põhja- ja Ida-Euroopas. Ta külastas Friisimaad, Taanit, Rootsit, Gdańskit ning Preisimaad. Preisimaalt suundus ta läbi Vana-Liivimaa Pihkvasse ja Novgorodi. Kodumaale naasis ta läbi Poola, Tšehhi ja Austria.

Burgundia hertsog Jean Kartmatu määras Lannoy sadamalinna Ecluse'i asevalitsejaks. 1419. aastal võttis ta Burgundia esindajana osa Inglise kuninga Henry V ja Prantsusmaa Catherine'i pulmadest.

1421. aastal saadeti ta Palestiinasse uurima võimalusi vabastada Jeruusalemm muslimitest. Esmalt reisis ta läbi Ida-Euroopa Konstantinoopolisse ning sealt edasi Rhodosele, Kreetale, Egiptusesse ja lõpuks Jeruusalemma. Burgundiasse tagasi läks ta läbi Rhodose, Veneetsia ning Saksamaa.

Seejärel käis Lannoy Burgundia saadikuna Šotimaal ja Iirimaal, samuti osales ta 1433. aastal Baseli kirikukogul. 1430. aastal oli ta üks Kuldvillaku ordu asutajaliikmetest. 1435. aastal võttis ta osa Arras' kongressist.

1440. aastatel hakkas Philipp Hea taas hellitama mõtet ristisõjast. Lannoy saadeti Napoli kuninga Alfonso V juurde ja seejärel mereteed mööda edasi Jeruusalemma. Teel peatuti mitmetes paikades, et uurida kuidas suhtuvad kavandatavasse ristisõtta kohalikud valitsejad. Tagasiteel liiguti laevadel läbi Kreeka saarestike ja mööda Dalmaatsia rannikut. Veneetsiast edasi liiguti maad mööda läbi Austria ja Saksamaa tagasi Burgundiasse.

Lannoy hilisema elu kohta on teada väga vähe.

Autobiograafilises teoses "Voyages et Ambassades" annab ta ülevaate oma elust ja kirjeldab oma reise. Muuhulgas on teoses mainitud ka mitmeid paiku Eestis, mida ta külastas 1413. aastal.