Guatemala kindralkaptenaat
|
Guatemala kindralkaptenaat 1609–1821 | |||||
 Guatemala kindralkaptenaat (helekollane) umbes aastal 1600 | |||||
| Valitsusvorm | Kindralkaptenaat | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Hispaania koloniaalimpeeriumi osa | ||||
| Pealinn |
Antigua Guatemala Guatemala linn | ||||
| Religioon | Katoliku | ||||
| Riigikeeled | Hispaania | ||||
| Peamised keeled | Maiade keeled | ||||
| Rahaühik | Peeso | ||||
| |||||
.svg)
Guatemala kindralkaptenaat või Guatemala kuningriik (hispaania: Capitanía General de Guatemala või Reino de Guatemala) oli Hispaania koloniaalimpeeriumi Kesk-Ameerika osa, mille aladel olid tänapäeva Costa Rica, Nicaragua, Honduras, El Salvador, Guatemala ning Mehhiko Chiapase osariik. Kuberner-kindral-kapten oli ühtlasi ka Guatemala Real Audiencia president.
Taust
[muuda | muuda lähteteksti]Selle piirkonna koloniseerimine algas aastal 1524. Põhjas viisid vennad Gonzalo ja Pedro de Alvarado, Hernán Cortés ja mitmed teised läbi mitmeid ekspeditsioone Guatemala ja Hondurase aladele. Lõunas liikus Francisco Hernández de Córdoba tänapäeva Nicaragua aladele.
Pealinnavahetus
[muuda | muuda lähteteksti]Guatemala pealinna on vahetatud aastasadade jooksul mitu korda. 27. juulil 1524 kuulutas Pedro de Alvarado kaqchikelite linna Iximche esimeseks piirkonna pealinnaks. Hispaanlaste ja kaqchikelite kokkupõrked muutsid linna peagi pärast seda elamiskõlbmatuks.
Aastal 1526 asutasid hispaanlased Tecpán Guatemalas uue pealinna, sõna "tecpán" tähendab nahuatli keeles paleed. Tecpáni loetakse vahel "esimeseks" pealinnaks, kuna seal asus esimene püsiv sõjaväebaas. Hispaanlased olid peagi sunnitud ka Tecpánist lahkuma, kuna kaqchikelide pidevad pealetungid muutsid linnas elamise võimatuks.
Aastal 1527 viidi pealinn itta, Almolonga orgu, uus linn asus tänapäeva Ciudad Viejas, San Miguel Escobari piirkonnas, Antigua Guatemala linna lähedal. Aastal 1541 jäi linn purustava Volcán de Agualt tulnud lahaari alla ning hävis, ellujäänutel polnud muud valikut kui linn maha jätta.
Aastal 1543 taasasutati pealinn paar kilomeetrit eemal, tänapäeva Antigua Guatemala aladel. Järgmise paari sajandi jooksul kasvas see linn üheks rikkamaks Uue Maailma pealinnaks. Kahjuks hävis ka see linn, sellel korral tänu järjestikustele hävitavatele maavärinatele, mis viisid linna mahajätmiseni aastal 1776.
Pärast seda sai pealinnaks Guatemala linn, mis on tänapäevani Guatemala pealinn.
.svg)
Kiriku roll
[muuda | muuda lähteteksti]Kirik mängis Hispaania krooni ülemereterritooriumite haldamisel tähtsat rolli. Esimesed piiskopkonnad rajati Nicaraguasse ja Guatemalasse aastal 1534. Aastal 1539 asutati Chipasesse veel üks piiskopkond. Guatemala ja Chipase piiskopkonnad allusid Sevilla peapiiskopkonnale kuni aastani 1546, kui need liigutati Mehhiko peapiiskopkonna alla. Nicaragua piiskopkond liigutati aastal 1546 Lima peapiiskopkonna alla. Alta Verapazis Guatemalas oli lühikest aega aastal 1559 eraldi piiskopkond. Kariibi mere rannikul prooviti mitmetel kordadel asutada ka Hondurase piiskopkonda, mis õnnestus lõpuks aastal 1561, kui rajati Comayagua piiskopkond, mis omakorda hakkas alluma Santo Domingo peapiiskopkonnale.
Rajamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1609 sai piirkond kindralkaptenaadiks, sest kubernerile ja Audiencia president sai ka kindral-kapteniks; sellega anti piirkonnale ka autonoomsus haldus- ja kaitseküsimustes, et tagada piirkonna parem kaitse välisohtude eest. Samal ajajärgul lõi Habsburgide Hispaania ka teisi kindralkaptenaate Puerto Ricosse (1580), Kuubale ja Yucatánile.
17. sajandil algas ka Kesk-Ameerika kirikusüsteemide ühendamine. Comayagua ja Leóni piiskopkonnad liigutati vastavalt aastatel 1620 ja 1647 Mehhiko peapiiskopkonna alla. 18. sajandil sai Guatemala peapiiskopkonnaks ja selle alla viidi Leóni, Chiapase ja Comayagua piiskopkond; sellega sai piirkond autonoomsuse ka regionaalküsimustes.
Bourboni reformide käigus aastal 1786 määrati ametisse mitmeid ülevaatajaid, kes asendasid corregidor'eid. Ülevaatajate pädevusse hakkas kuuluma ka eelarve määramine, peaülesandeks sai kohaliku majanduse tugevdamine; uued ametimehed määrati San Salvadori (El Salvador), Ciudad Reali (Chiapas), Comayaguasse (Honduras) ja Leóni (Nicaragua).
Guatemala kuberner-kapten kindral-president sai tiitli superintendente general ja oli Guatemala ala de facto valitseja ja ülevaataja. Põllumajanduslik Costa Rica lõunaosa jäi tsiviil- ja sõjaväelise kuberneri võimu alla; kuberneril oli eelarves pädevus vaid sõjaväelise poole üle, tsiviileelarve jäi Leóni ülevaataja pädevusse. Need ülevaatajad aitasid kujundada kohalikku poliitilist identiteeti ja lõid alguse tulevaste iseseisvate Kesk-Ameerika maade kujunemisele.
Iseseisvus
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Fernando VII Poolsaare sõjas aastal 1811 surma sai algasid San Salvadoris ja Leónis iseseisvusliikumised, mis suruti aga kiiresti maha. Aastal 1812 otsustas Cádizi Cortes piirkonna kaheks provintsiks jaotada: Guatemalaks (mis koosnes Guatemalast, Belize'ist, Chipasest, Hondurasest ja El Salvadorist) ning Nicaragua ja Costa Rica provintsiks (mis koosnes vastavalt Nicaraguast ja Costa Ricast). Selline jaotus kestis aastatel 1812–1814 ja 1820–1821, ajajärgul mil 1812. aasta Hispaania põhiseadus kehtis. Aastatel 1812–1814 valisid kaks provintsi Cortesi seitse saadikut.
Guatemala jefe político superior (kuberner) jäi Kesk-Ameerika ja Chiapase kindral-kuberneriks. Kindralkaptenaat lõppes aastal 1821, kui allkirjastati Kesk-Ameerika iseseisvusleping; pärast iseseisvumist hakkas piirkonna kõrgklass toetama Iguala plaani ehk liituti Mehhiko vabariigiga. Juulis 1823 lõid kõik piirkonnad peale Chipase Mehhikkost rahumeelselt lahku ning asutati Kesk-Ameerika föderaalne vabariik. Piirkonnad püsisid mõnda aega ühena, kuni vabariik aastal 1842 lagunes ja piirkondadest tekkisid eraldiseisvad sõltumatud riigid.
