Giornea
Giornea (itaalia keele sõnast giorno 'päev'; tõenäoliselt tähenduses 'päevarõivas' või 'igapäevane') oli pealisriie, mida kanti Itaalias alates 14. sajandist kuni 15. sajandi keskpaigani. Riietusese oli tabardi või kaasula moodi külgedelt avatud ja rippus õlgadel. Sageli oli see tihedalt paralleelsetes voltides.
14. sajandil kujutas see endast turvise peal kantavat varrukateta mantlit ja kuulus sõdurite riietusse; alates 15. sajandist kandsid seda tsiviilisikud, nii mehed kui ka naised, igapäevase rõivana. Seda võidi täiendada karusnahkse või siidvoodriga, tikandite ja embleemidega. Meeste giornea oli lühike, naiste oma ulatus maani ja võis olla slepiga.
Teadaolevalt on säilinud üksainus giornea originaaleksemplar, mis leiti 2004. aastal San Francesco a Folloni kloostris Montellas ja mis on osa 1481. aastal Otranto lahingus türklaste vastu surnud kondotjeeri krahv Diego I Cavaniglia matuserõivastest.[1]