Gideon Ståhlberg
Anders Gideon Tom Ståhlberg (26. jaanuar 1908 Surte – 26. mai 1967 Leningrad) oli rootsi maletaja, malekohtunik ja maleliteraat, rahvusvaheline suurmeister (1950), rahvusvaheline arbiiter (1951).
Ståhlberg tuli Rootsi malemeistriks 1928. aastal ja hoidis seda tiitlit kuni 1940. aastani. Ta tuli kolmel korral Põhjamaade malemeistriks (1929, 1938, 1939).
Juulis 1937 jagas ta Pärnu rahvusvahelisel turniiril koos Paul Kerese ja Salo Flohriga 2.–4. kohta. Märtsis 1939 mängis Ķemeri turniiril (2.–3. koht). Pärast Buenos Aireses 1939. aastal peetud maleolümpiat jäi seoses sõja puhkemisega Argentinasse. Naasis 1948. aastal.
Mängis 1948. aastal Saltsjöbadenis maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisel turniiril, kus jagas 6.–9. kohta ja pääses 1950. aastal Budapestis peetud pretendentide turniirile (10 osavõtjat), kus jäi seitsmendaks. Jagas 1952. aastal Saltsjöbadenis tsoonidevahelisel turniiril 5.–8. kohta ja kvalifitseerus 1953. aastal Zürichis peetud pretendentide turniirile (15 osavõtjat), kus jäi viimaseks. Võttis osa ka 1955. aastal Göteborgis toimunud tsoonidevahelisest turniirist, kus jagas 17.–18. kohta.
1956. aastal võitis Ståhlberg Beverwijki rahvusvahelise turniiri.
1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Ståhlberg oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.
Ta mängis Rootsi võistkonna koosseisus 13 maleolümpial (1928–1964).
Ståhlberg tegutses malekohtunikuna. Oli aastatel 1957–1963 toimunud maailmameistrivõistluste peakohtunik.
Mais 1967 sõitis Ståhlberg Leningradi, et mängida maleturniiril. Ootamatult ta tervis halvenes ja 26. mail ta suri. Surnukeha kremeeriti Moskvas. Ta maeti kodumaal Surtes.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Gideon Ståhlberg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
