Mine sisu juurde

Gerrit Grijns

Allikas: Vikipeedia
Gerrit Grijns

Gerrit Grijns (28. august 1865 Leerdam11. november 1944 Utrecht) oli Hollandi teadlane ja B1-vitamiini kaasavastaja. Ta töötas koos hilisema Nobeli meditsiiniauhinna laureaadi Christiaan Eijkmaniga.

Haridus ja töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Panus teaduse arendamisse

[muuda | muuda lähteteksti]

Eijkman arvas algul, et riisikliide vesiekstrakt sisaldab mingit kooritud riisi mürgile vastavat "neutraliseerivat faktorit", mis aitab ära hoida beribeerisse haigestumist. Grijns sai nimelt uuringutega kinnitust, et kodulinnud, kelle toidule oli lisatud riisikliisid, tervenesid.[1]

  • 1896. aastal, kui Eijkman (tervislikel põhjustel) kodumaale naasis, tegi Grijns ise kodulindude söödamaterjaliga seotud katseid. Kodulinnud haigestusid polüneuriiti e mitmenärvipõletikku (eksperimentaalne beribeeri). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule riisikliisid ja/või ube (‚’katjang-idjoe’’ (Phaseolus radiatus, liha), saab nende haigestumist ära hoida. Avastust toetasid ka teiste teadlaste tehtud inimkatsed oaga Phaseolus radiatus inimeste toidus (Roelfsema, Hulshoff Pol, ja Kiewiet de Jonge).[2]

Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma toime, kui neid kuumutada üle 120 °C, ja milleta häirub katseloomade perifeerse närvisüsteemi metabolism (ainevahetus) ja lind haigestub.[3]

  • 1901. aastal avaldas Grijns Geneeskundig Tijdschrift voor Nederlandsch-Indië kirjutise, kus ta avaldas arvamust, et beribeerit põhjustab mingi faktori puudumine toidus ja on toitumistekkeline haiguslik seisund. Hiljem nimetati see faktor B1-vitamiiniks.[4][5]
  • 28. mail 1924 võeti Grijns Hollandi Kuningliku Teaduste Akadeemia (Königlich-Niederländische Akademie der Wissenschaften) liikmeks loodusteaduste alal.
  • 1926. ja 1927. aastal esitati Grijns koos Eijkmaniga Nobeli meditsiiniauhinna kandidaadiks, kuid meditsiiniauhinna sai üksnes Eijkman.

Grijns oli abielus. Viimastel eluaastatel kannatas Grijns Parkinsoni tõve käes.

  1. Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 10,27–28, 1914
  2. "Christiaan Eijkman – Nobel Lecture: Antineuritic Vitamin and Beriberi".Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 2 Aug 2013. Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)
  3. Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914),Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  4. Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)
  5. "Beiträge zur Geschichte der Erkennung der Beriberi als Avitaminose." JAMA. 1927;89(14):1171–1172. doi:10.1001/jama.1927.02690140067031.,Osaline veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]