Geopark

Geopark on üleriigilise tähtsusega regionaalne institutsioon, kuhu kuuluvad geoloogilised pärandid, mis on tähtsad oma harulduse ja esteetilise väljanägemise poolest.^[1] Geoparke iseloomustavad kindel piiritletus, avatus külastajatele, paljude geoloogiliste pärandite olemasolu, looduslik ja geoloogiline silmapaistvus, majanduse, kohaliku kultuuri ja ajaloo lõimumine ning organiseeritud haldustegevus.^[2]

Eesmärgid

Geoparkidel on kolm põhilist eesmärki: looduskaitse ja säilitamine, infrastruktuuri arendamine geoturismi edendamiseks ja sotsiaalmajanduslik areng.^[3] Inimeste teadlikkust tõstetakse looduskaitse, loodushariduse ja geoturismiga. ^[1]

Looduskaitse. Geoparkides otsitakse tähendusrikkaid geoloogilisi objekte ning uuritakse ja katsetatakse eri meetodeid, et leida lahendusi kõige tõhusamaks loodusobjektide kaitseks. Koostöös ülikoolide teadlaste ja geoloogiliste uuringutega, tagab iga geopargi juhtkond piirkonnale parimad kaitsemeetmed, arvestades just selle piirkonna eripärasid.^[1] Et maastikke kaitsta, peab teaduse ja kultuuri vaheline koostöö sujuma. Kaitstavate looduspärandite alla ei kuulu mitte ainult loodusmaastikud, vaid ka arheoloogilised leiud, ökoloogia, kohalik ajalugu ja kultuur. Kõik need nimetatud pärandid moodustavad teemapargi, kuhu rajatud matkarajad, alad, teatetahvlid jm vajavad hooldamist ja kaitset.^[3]
Loodusharidus. Inimeste loodusteadlikkuse parandamiseks on geoparkidesse rajatud muuseume, infokeskusi, infotabeleid ja matkaradu. Võimalik on käia koos giidiga ringkäikudel, klassiekskursioonidel ning tutvuda kaartide ja õppematerjalidega. Lisaks tavainimeste harimisele soodustavad geopargid teadustööd ning koostööd ülikoolidega, laiendades ka kohalike inimeste teadmisi geoteadustest.^[1] Geoloogilised vaatamisväärsused moodustavad ideaalsed tingimused õueõppeks, kus õpilased, täiskasvanud, kohalikud elanikud ning geoturistid saavad teadmisi kohaliku looduse, kultuuri ja ajaloo kohta. Lisaks hariduslikule eesmärgile on looduspärandite tundmaõppimisel suur potentsiaal tõsta inimeste teadlikkust ja arusaamist geokonserveerimisest.^[3]
Geoturism. Geoturismi kaudu suureneb geopargis kohalik majanduslik tegevus ning suurt rõhku pööratakse jätkusuutlikule arengule. Külastajate arv on otseses seoses sotsiaalmajandusliku arenguga geopargi piirkonnas. Geoturistid julgustavad elanikke looma geoturismiga seotud ettevõtteid.^[1] Ühendades looduskaitse turismiga, kaitstakse väärtuslikke looduspiirkondi ning suurendatakse inimeste keskkonnateadlikkust, samal ajal suurendades kohalikku turismimajandust.^[3]

Euroopa Geoparkide Võrgustik

Euroopa Geoparkide Võrgustik rajati 2. juunil 2000 Kreekas Lesbose saarel Euroopa Liidu ja UNESCO koostööna. Selle eesmärgiks on arendada jätkusuutlikku regionaalarengut geoparkide piirkonnas eelkõige geoturismi kaudu.^[4] Euroopa Geoparkide Võrgustiku asutajaliikmeteks olid Haute Provence’i geopark Prantsusmaalt, Lesbose kivistunud metsa loodusmuuseum Kreekast, Gerolsteini geopark Saksamaalt ja Maestrazgo geopark Hispaaniast.^[5] Euroopa Geoparkide Võrgustikku kuulub 69 geoparki 23 riigist.^[6] Ühenduse teiseks eesmärgiks on uurida piirkondade geoloogilist päritolu ning anda ühendusse kuuluvate geoparkide kaudu vastuseid küsimustele, mis puudutavad eri piirkondades geoloogiliste protsesside teket ja arengut. Euroopas leidub mitmeid maastikke ja kivimeid, mis on iseloomulikud ühele kindlale perioodile Maa ajaloos ning võimaldavad seetõttu detailsemalt kirjeldada Maa arengulugu.^[7] Euroopas on loodusväärtusi, mis on rahvusvahelise tähtsusega ning moodustavad olulise osa Maa pärandist.^[4]

Globaalne Geoparkide Võrgustik

Globaalsesse Geoparkide Võrgustikku kuulub 111 geoparki 36 riigist.^[8] Globaalse Geoparkide Võrgustiku eesmärgiks on suunata ühenduse liikmed kaasa aitama geoparkide arengule, et tagada geoturistidele elamus. Võrgustiku liikmete ülesanne on levitada geoparkide kontseptsiooni kõikjal maailmas. Eriti suurt tähelepanu pööratakse arengumaadele, kus geoparkide loomine parandaks sotsiaalmajanduslikku olukorda ning tekitaks juurde uusi töökohti ja arendaks kohalikku majandust geoturismi kaudu. Globaalne Geoparkide Võrgustik suurendab eri riikide geoteadlaste koostööd, suurendades seeläbi geoparkide asjakohasust. UNESCO ja teiste globaalsete ühenduste koostöös saavad tähtsad geoloogilised piirkonnad üleilmset tunnustust.^[9]

Geoloogiline konserveerimine

Geoloogiline konserveerimine ehk geokonserveerimine on geoloogiliste objektide aktiivne haldamine selleks, et nende parim võimalik kvaliteet säiliks. Geokonserveerimist võib defineerida ka kui tegevust kavatsusega säilitada ja suurendada objektide geoloogilisi ja geomorfoloogilisi omadusi, tähtsustada protsesse, vaatamisväärsusi ning näidiseid. Geokonserveerimine hõlmab töötamist paratamatute looduslike muutustega. Näiteks selleks, et säilitada erosiooniohus paljandi stratigraafilist järjestust, tuleb erosioonist tingitud muutustega arvestada ja objekti korrastada. Looduskaitse ning geokonserveerimise vahe seisneb selles, et looduskaitsel püütakse objekte säilitada ühes ja samas kindlas seisukorras, võimalikult muutumatuna.

Geokonserveerimine on väga jõudsalt arenenud Suurbritannias, kelle eeskujul on hakanud säilitamisele suuremat tähelepanu pöörama ka teised Euroopa riigid ja Austraalia. Geoparkide suurenenud arvust võib järeldada, et geokonserveerimisega on tõsisemalt tegelema hakanud ka mitmed riigid üle maailma. Et riiklikul tasandil geoloogilist konserveerimist tähtsustada, tuleb õigusaktides ja valitsuspoliitikas muudatusi teha. Geoparkide tähtsuses ja säilitamises mängivad suurt rolli geoloogilised ühingud, akadeemilised organisatsioonid, muuseumid, geoloogilised uuringud jm. Kohalikul tasandil on oluline osa vabatahtlikel loodushuvilistel, kes aitavad enda tegevusega säilitada loodusobjekte ning ühtlasi toovad inimesteni teadmisi geokonserveerimisest.^[10]

Geopargid Eestis

Eestis on praeguse seisuga kokku kaks geoparki: Saarte Geopark ja Loode-Eesti Geopark. Kolmas geopark, Vooremaa Geopark, mis hõlmab Tartu ja Jõgeva maakonda, on alles valmimisjärgus. Eesti geopargid ei kuulu praegu ei Euroopa Geoparkide Võrgustikku ega ka Globaalsesse Geoparkide Võrgustikku, kuid neil on suur tähtsus kohalikul tasandil.

Saarte Geopark

Saarte Geopargi keskus asub Saaremaal Kaali külastuskeskuses. Geopargi piirkond hõlmab 715 saart ja laidu ning Mandri-Eestis asuva Hanila valla ala. Suurem osa geopargi objektidest on seotud karbonaatkivimist aluspõhjaga. Saarte geopargi karbonaatne aluspõhi tekkis Siluri ajastul (444–416 miljonit aastat tagasi) merepõhja settinud lubisetetest ning on elustiku poolest väga rikas. Üheks Siluri ajastu tähtsaimaks leiuks geopargis peetakse meriskorpionit ehk eurüpteriidi, kes on võetud ka Saarte Geopargi vapiloomaks. Meretaseme muutlikkuse tõttu tekkisid pangad ja astangud, mis on vaadeldavad terves geopargis. Geopargi arvukad pangad kuuluvad Siluri klindi koosseisu. Saaremaa pangad jäävad oma kõrguselt alla Põhja-Eesti klindi pankadele, kuid nendes on väga ilmekalt näha siluriaegse mere areng. Siluri ajastu kivimid on rahvapäraselt tuntud ka paekivi ehk paasi nime all. Üheks tuntumaks objektiks Saarte geopargis on Kaali meteoriidikraater, mis on eriline selle poolest, et see on esimene meteoriidikraater Euroopas, mille meteoriitset päritolu suudeti tõestada. Märkimisväärseteks vaatamisväärsusteks on ka Siluri klindi arvukad pangad, tuntuim neist on Panga pank. Geopargi piirkonnas on levinud veel karstiväljad, mis on iseloomulikud karbonaatsete kivimite piirkondades, ja mandrijää poolt toodud rändrahnud.^[11]

Loode-Eesti Geopark

Loode-Eesti Geopark on Eesti esimene geopark, mis rajati 2010. aastal MTÜ Pakri looduskeskuse üldkoosolekul. Geopargi kõige olulisem loodusmälestis on Balti klint, mis on tuntud ka Põhja-Eesti klindi nime all. 2004. aastal esitati Balti klint UNESCO kultuuri- ja looduspärandi nimekirja kandidaadiks, mis viis selleni, et UNESCO eksperdid tegid ettepaneku esitada klindi kaitsealad geoparkide nimestikku. Geopark vastab UNESCO nõuetele ning väärtustab loodust ja kultuuripärandit. Geopargi tuumalasid on kokku 11.

Osmussaare
Nõva
Pakri
Laulasmaa
Türisalu
Vääna
Naage ja Rannamõisa maastikukaitseala
Muraste ja Suurupi looduskaitseala
Tabasalu looduspark
Natura alad
ümbritsevad merehoiualad

Kaitstavate üksikobjektide nimistusse kuuluvad Neugrundi meteoriidikraater, Keila juga, Padise klooster, Peetri kindlus (Muula mäed), kivikalmed, ohvriallikad jt. Geopargis on palju matkaradu, mis tutvustavad Loode-Eesti Geoparki.^[12]

Vooremaa Geopark

Vooremaa Geopark on praegu veel valmimisjärgus. See hõlmab Tartu- ja Jõgevamaa koos kõigi nende loodus- ja kultuuripäranditega. Vooremaa Geopargi keskus asub Saadjärve kaldal Jääaja Keskuses.^[13]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ""Global Geoparks Network"" (PDF) (inglise). UNESCO. 2006. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Geopark. Definition of Geopark"" (inglise). 2011. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Norzaini Azman, Sharina Abdul Halim, Ong Puay Liu, Salsela Sidin, Ibrahim Komoo (2010). ""Public Education in Heritage Conservation for Geopark Community"" (PDF) (inglise). Elsevier Ltd. Vaadatud 14.11.2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)^{[alaline kõdulink]}
↑ ^4,0 ^4,1 ""Earth Heritage"" (inglise). 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2016. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Organization. Introduction"" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 27.09.2017. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Meet our geoparks"" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2012. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Welcome. Introduction"" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 28.08.2017. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Members list"" (inglise). Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""About GGN"" (inglise). Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""The history of geoconservation: an introduction"" (inglise). 2008. Vaadatud 14.11.2015.
↑ ""Saarte Geopark"". 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.11.2015. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis"". 2010. Vaadatud 06.11.2015.
↑ ""Geopark"". 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.11.2015. Vaadatud 06.11.2015.